mann taanimaal

ma siis kirjutan veel veits oma taanis olemise blogi. aga farvel sellepärast, et karta on, et homme läheb kiireks kogu pakkimise ja koristamise pärast ja ülehomme ei tea, mis saab. niisiis kirjutan täna.

too viimane nädal on igat moodi kuidagi liiga olnud, ma pole üldse end hästi tundnud siin koolis. aga seeeest oli kolmapäeva suurepärane, sain emaga kopenhaagenis kokku. sõime veits ja istusime kohvikus. hästi tore oli. tagasi kooli jõudes kestis ikka veel too rollimäng, millest mina õnneks välja jäin. mängis jube hirmus muusika ja, kui ma koolist sisse astusin, olid plekist kööginõud mööda põrandat laiali. kahtlane. ma arvan et, kui ma oleksin pidanud toda muusikat 14 tundi kuulama, oleks mul kerge vaimne häire tekkinud. olin siis südaööni pikali ja siis läksingi põhimõtteliselt ära magama.

täna tuli mind birna üles äratama, et lähme kopenhaagenisse. mis oli suurepärane plaan, kopenhaagenis oli mõnus. sõime rämpstoitu ja kolasime mööda poode veits. ja nüüd ongi õhtu jälle, peaks selle kuidagi ära sisustama. elaga jätsin ma juba hüvasti kolmapäeva hommikul ja homme on birna kord. mina lähen alles pühapäeval, kuna ma ostsin pileti kogemata valele päevale, aga ameerika lapsed on samuti koolimajas ja nendega on lõbus koos olla, nii et sellest pole midagi. corbin juba rääkis oma laupäevasest peolemineku plaanist ja kutsus mind kaasa, aga ma ütlesin kohe, et ma ei taha magamata koju minna. tahaks ikka inimlik välja näha. aga tegelikult ei ole mul midagi rohkem kirjutada. oli tore!

ma ei tea, kust maalt ma edasi peaksin kirjutama, aga ma mäletan, et neljapäev oli hästi vahva. torsdagscafe (neljapäeva öhtune kohvik) oli seekord siin niisama istumise toas, kuna söögisaalis toimus midagi muud. ja siis me valmistasime jöulukanistusi, jöime glögi ja söime saiakesi. mönus oli. ja birnaga sai jube palju nalja, kui tema ühines, et jöulusüdameid valmistada. mina plaanin enda valmistatud südamed oma jöulukuusele kodus riputada :) oma kätega tehtud ju ikkagi.

reedel oli viimane koolipäev tavaliste tundidega ja öhtul jöin ma matadori mängimise körvale paar tuborgi. matador on taani variant monopoli lauamängust. mogens vöitis. jällegi mönus ja hubane öhtu.

laupäval oli avatud uste päev, oodatud olid pered ja söbrad siia kooli. mul polnud kedagi, kuna kahjuks ei saanud sander oma taani söpradega tulla. päris mitmetel olid vanemad siin koolis eile ja selle nägemine pani mind ainult oma vanemaid rohkem igatsema. ja, kui ma seda kurtsin, siis lohutas taani keele öpetaja mads, et ma ju varsti näen neid. siis tuli mul eriti lapse tunne peale :) aga igati vahva päev oli. algas see taani keele klassiruumi kaunistamisega. mina kirjutasin vastlapäevast ja see tekst oli seinal, et inimesed lugeda saaksid. keldrist otsisin ma meie kauni eesti lipu üles, et see lauale panna. siis oli üleval hommikukogunemise saalis jakobi köne ja siis ela kord könet pidada. ela oli närvis ja mina olin samuti närvis koos temaga :) nagu oleksin mina pidanud rääkima. aga jube ilus köne oli, ma kuulasin lihtsalt suu lahti seda, ma ei osanud midagi sellist oodata. ilus lihtsalt ja samas lihtne. ja teine asi, mis mind üllatas oli tema taani keel, ela rääkis jube hästi taani keelt. ma ju ise räägin temaga inglise keeles, seega pole ma lihtsalt suurt tema taani keelt kuulnud. ja ela sai paljudelt pärast kiita ja ta oli selle igati ära teeninud. tore, hea südamega tüdruk on ela ja minul tuleb temaga kolmapäeval juba hüvasti jätta, sest siis söidab ta koju. hiljem olid söögisaalis bändide kontserdid ja vöimlas fotonäitus ja maalide väljapanek. vahepeal laulsime me tunnikese üheskoos lauluraamatust laule. mönus. peale öhtusööki, milleks oli taani jöulusöök, lahkusid vanemad ja siis pidi vist midagi peotaolist olema. muusika pandi mängima ja diskoball pöörlema, aga polnud seda peotunnet. ja, kui asi ei hakka edenema, siis ei tule ka sellest midagi, niisiis läksin ma väga vara magama. aga seeeest oli hea puhanud olemine täna hommikul.

nüüd on meil koolitundidega ühelpool, nagu ma juba mainisin. ja tuleval nädalal on kolmapäeval rollimäng ja esmaspäeval ja teisipäeval on vist selle ettevalmistamine. mul on aga muud plaanid kolmapäevaks :) millest kirjutan ma pärast arvatavasti. niisiis ei plaani ma homme ega ülehomme minna sinna grupitöödele, mis on ainult hea, sest siis saan ma kooliasju teha, nende hunnik on töesti liiga suureks kasvanud. saabki aku kohe tühjaks, peaks vist ära magama sättima. hejhej

peaks öppima tegelikult, aga suurt ei viitsi, olen siis niisama lambist arvuti taga :) hehee, päris vahva on tegelikult olnud. mulle jöudis möned päevad tagasi kohale, kui sander msnis mainis, et tema on juba kahe nädala pärast tallinnas, et kojusöit nii lähedal on. koguaeg on see olnud midagi, milleni on palju aega jäänud. ja ma pean ütlema, et tegelikult olen ma seda ikkagi koguaeg veits oodanud. aga nüüd on siin hästi tore. muidugi ootan ma kannatamatult kojusöitu, aga need söbrad, kes siia taani jäävad vöi mujale riikidesse, neid ma ju enam mingit aeg ei näe. kurb. ove oli nüüd möned päevad rootsis ja ma tundsin temast suht puudust, ma ju näen teda siin iga päev ja siis oli imelik, kui teda polnud. ja üldse, olen ma kuidagi viimasel ajal need toredad inimesed avastanud, kes siin koolis on. alexandriga olen ma rohkem suhtlema hakanud ja temalgi on kahju, et ma varsti ära lähen. tema isa, kellel on kaubandusfirma ja ühed, kellega ta kaupleb on eestlased, on ikka eestlasi talle kiitnud, pidavat tublid töölised olema :) no muidugi. ja sellest on ka alexandril suur huvi eestisse tulla. ütles mulle veel, et talle meeldib eesti keel, et ta kuulis mind ükskord skype ís rääkimas :) ja siis mtv-martin ehk uus martin on vahva tüüp, temaga saab nalja. täna lasi ta näiteks martal helistada ühele poola kodutule siin hillerødis, et temaga öhtul intervjuu teha, tegelikult plaanib ta tollest kodudust filmi teha. aga mtv-martiniks kutsuvad teda taani tüdrukud, kuna tükk aega tagasi kutsus martin tervet kooli mtv festivali afterparty ‘le. ja siis on veel ela toanaaber gitte, hästi armas taani tüdruk. ja muidugi on neid veel, kellest ma hakkan puudust tundma. nii, et praegu siis peab veel viimast vötma :) ei tea, kuidas see päris täpsemalt välja näeb, aga vähemalt öeldakse niimoodi.

eile oli vahva öhtu, jöuluhygge koos taani tüdrukutega, minu koridori omadega. mina ja reidun olime samuti, reidun on norrast pärit. tegelikult väga armas, et nad minu sinna kutsusid, sest ausalt öeldes, ei ole ma nüüd niiväga palju nendega suhelnud. aga mönus oli, nad olid kakaod teinud, komme, mandariine, küpsiseid ostnud ja mängis jöulumuusika ja pölesid küünlad. istusime luksemburgist julie toas madratsitel, kuulasime jöulumuusikat ja arutasime niisama. ehtne taani hygge :)

laupäeval oli väga hea pidu. mis kestis kaksteist tundi :) magama sain ma hommikul poole seitsme paiku ja see on ka olnud ühtlasi mu pikim pidu siin højskoles. algas piduliku öhtusöögiga vöimlas ja siis edasi oli söögisaalis baar ja tantsupörand. maja oli rahvast täis, palju vanu öpilasi oli kohale tulnud. igati löbus oli.

mis mul siis veel head rääkida on. kardan, et midagi vist. igastahes jah, veits kahju, et see nüüd siin läbi hakkab saama, aga samas röömustan ma kojusöidu üle samuti. nii, et midagi head on ju ikka :)

eilsest ja üleeilsest on mul veits kirjutada, kolmapäeval käisime linnas vaatamas ettekannet ja fotosid, öigemini slaidishowd rassismist. üks taani mees, kes oli selle slaidishow autor, on koguaeg ameerika vahet söitnud. seitsmekümnendatel alustas ta oma hulkuriaastaid, kus ta oli kokku 48-s osariigis ja ööbis umbes 400-s erinevas peres, vot sellised faktid jäid mulle meelde, ma loodan, et öigesti. ja isegi abiellus ühe tumedanahalise naisega. too taani mees armastab ameerikat ameeriklaste soojuse ja südamlikkuse pärast. ja selles osas pean mina temaga nöustuma.

aga pildid ise olid shokeerivad, kuidas nad ikka elavad, jube lihtsalt. osad pildid olid umbes tumedanahaliste getodest ja siis körval oli valge inimese uhke elamine. no muidugi ei ela köik inimesed ameerikas nii uhkelt, aga kontrast oli ikka suur, kui neid pilte körvutada. siis oli lindi peale lastud ühe rassistist mehe juttu, mida ma isegi ei taha kirja panna, kuna see oli nii vastik. hiljem oli intervjuu ühe tüübiga, kelle vend vöi söber lihtsalt tapab neegreid. lambist. näiteks ajab neid autoga alla. vöi pussitab ja siis ta muidugi kirjeldas seda. igastahes öudne. pärast kahetunnist vaatamist oli väike paus ja siis sai sellele mehele küsimusi esitada ja peale seda algas teine kaks tundi slaidide vaatamist. ahjaa, mis too mees ütles, et taanlased näevad, mis näiteks ameerikas toimub, aga enda ühiskonnas ei näe. et taanlased on moslemite, sisserändurite suhtes samasugused rassistid. aga teises pooles näitas pikalt fotosid harlemist, see on tumedanahaliste geto new yorgis. suured kivist paneelmajad, muserdava välimusega. pilte oli narkaritest, kus too mees oli elanud mönda aega. juttu oli ühest juhtumist, kus lapsed politsei kutsusid ja politsei löi siis neil ilma pöhjuseta ukse maha, näha oli politsei suhtumist nendesse inimestesse. muidugi on ju jube paljud neist vanglas ja kurjategijad, aga mis neist muud ikka saada saab, kui neid lapsest peale maha tehakse. kui ainult valge inimene on see öige inimene. kuna naise iluideaal oli valge naine, siis hakkasid tumedanahalised naised mingi aeg nahka pleegitavaid kreeme kasutama. ja siis olid muidugi shokeerivad faktid, kui paljud tolle mehe söpradest olid önnetu otsa leidnud. jube lihtsalt. aga see taani mees (nime ma kahjuks ei mäleta) käib siiamaani ameerika vahet. tal on seal jube palju söpru, nii getodes, klu klux klannis kui ka pururikaste hulgas, kus ta on samuti mönda aega elanud. ja siis ta vötab taanlasi enda reisidele kaasa, et inimestel oleks vöimalik oma silmaga seda näha. minus tekidas see slaidishow hästi palju emotsioone, inimesed umbes arvavad, et miks need tumedanahalised ometi tööle ei lähe, aga samas ei ole neil lihtsalt vöimalusi tööle minna, mis nad siis peaksid peale hakkama. ja siis oli veel öeldud, et rassism ei alga mitte halvasti ütlemisest vaid möttest. ja, kes meist siis ei oleks rassist? ühesönaga huvitav oli, aga veits pikk, sest kooli tagasi jöudsin ma keskööks.

eilne oksjon vajab samuti kommenteerimist. müüdi köikvöimalikke asju ja teenuseid ja raha korjati punase risti jaoks. kokku saadi oma 5200 DKK. näiteks pakkus gowshi oksjonile sellise asja, et tema teeb endale punkarisoengu, lihtsalt vist ajab külgedelt juuksed maha, aga ei värvi. ja selle pärast oli rahvas suht pöördes. aga siis töusis mogens püsti ja ütles, et tema pakub 400 taani krooni selle eest, et gowshi saaks oma juuksed endiseks jätta. siis pakuti veel veits ja mogens jäi ikkagi peale, hinnaks oli 475 DKK. suht palju. mogens on näiteks käinud oma elus ainult kolm korda kinos ja, kui ma olen uurinud, et miks nii vähe, on ta vastanud, et see on ju kallis. vat, kui suure südamega siis mogens on, maksab nii palju punasele ristile. ta on ainuke, kes ostis midagi, aga ei saanud selle eest mingit kindlat kaupa ega teenust. aga mogens valmistas gowshile röömu ja see on ju hindamatu. köige kallim asi, mis osteti oli löunasöök neljale koolis, mille valmistab direktor jakob ja ettekandjaks on öpetaja mads. selle hinnaks oli 650 taani krooni. ja üks huvitav asi, mis väärib mainimist oli, et taani keele öpetaja ditte oli algusest peale nii ähmi täis, et ostame köik koos mikkeli pooletunnise massaaži nöukogude vormis jakobile. ja nii tehtigi, see oli väärt 150 taani krooni. mina aga selles ei osalenud. ja täna sai jakob oma kingist teada, päris vahva vöiks näha olla, kuidas mikkel oma söjaväevormis jakobit masseerib.

täna oli jube huvitav psühholoogia tund, ma vist esimest korda tösiselt kuulasin seda. hmm, ja tunni algus oli huvitav. karinil oli ülesanne panna ritta tüdrukud nii, et köige feminiivsem on ühes otsas ja köiga maskuliinsem on teises otsas. mul just käis möte peast läbi, et kui mina peaksin seda tegema, siis mina paneksin kindlalt köige ette karini, kuna ta on lihtsalt köige naiselikum. ma ei ole temaga suurt üldse rääkinud, aga mulle meeldib, et ta näeb massist veits erinev välja, nimelt kannab ta kleite päris tihti. aga karin pani minu köige naiselikumaks :) ma pean tunnistama, et ma olin meeldivalt üllatunud. siis pärast tegi üks teine tüdruk oma järjestuse ja siis öpetaja kim, nemad mölemad panid minu kolmandaks umbes kaheteistkümne hulgast. päris hea. tegelt polnud see nii oluline, mitmes just, aga ma pean ütlema, et ma oleksin veits pettunud olnud, kui ma oleksin kusagil mehiste tüdrukute hulgas pidanud olema, sest ma ei pea end maskuliinseks. see selleks. ja siis hiljem rääkis kim, et naised ja mehed hindavad seda hoopis erinevalt. tüdrukud valiksid naiseliku naise just riietuse poolest. aga, kui mehed peaksid naiselikku naist valima, on suur tähtsus tervel tüdruku olemusel. ja sellepärast panigi öpetaja kim karini suht maskuliinsete hulka, millest mina alguses aru ei saanud. aga siis tuli välja, et just tema mötete pärast. ja siis hiljem rääkis ta meile ühest ameerika uuringust, mille kohaselt märkavad poisid tüdrukute juures köigepealt jalgu, siis taguotsa, siis silmi ja siis rindu. ma ei tea, miks ma selle siia üldse kirja panin :) aga jah, vahel saab seal tunnis huvitavaid asju teada.

mis siis ikka, olge tubli ja kallid! (selle lause öppis täna martin eesti keeles ära)

pole ammu pilte siia üles pannud :) seekord piltidel mina, birna islandilt ja ieva leedust.

oh, veits kurb on olla olnud viimastel päevadel, kati oli ikka nii armas koer! mis siis, et ta natukene paks oli :)

kirjutan millestki muust..eile tegin ma koolis kama. ette oli nähtud, et teeme välismaalastega koos süüa ja kuna soolakilu ei lubatud saata, oli minul plaanis ainult kama teha. sellega sain ma kümne minutiga ühelepoole ja ülejäänud aja ajasin niisama köögis birnaga juttu ja aitasin teda veits. heh, kama kohta kommentaarid oli päris head. läksin mööda kahest hapu näoga tüdrukust, kes uurisid, mis seal sees on. üks pakkus, et üks komponent on kohvi, aga kui olin neile välja rääkinud, mis seal sees on, ütles marta, üks neist mulle hiljem, et see oli väga maitsev. aleksander uuris, et ega seal liha pole, et tema on taimetoitlane ja hiljem tuli välja, et ta oli kokku kolm kausitäit seda söönud, kuna see oli nii maitsev. aga leidus ka neid, kes arvasid, et see on kaste ja söid seda koos muu toiduga, mis teha. aga minu enda lemmikud olid kristine tehtud pannkoogid, need oli töesti maitsvad, sellised kohevad veits ja tuhksuhkruga :) ja birna tegi huvitavaid asju, öli sees küpsetatud koogikesi, kus oli kardemon sees, nii et natukene vürtsikad, need said alles hiljaöhtul valmis. ja meie küsisime corbiniga selle retsepti, saan siis neid kodus ka teha proovida. peale öhtusööki oli muidu väike tants vöimlas, poola tants. jube mönus tants oli, hea lihtne.

ja eesti lipp oli laua peal öhtusöögi ajal, muud lipud muidugi samuti, aga eesti oma ka! seda oli hea näha. ja nüüd muudest asjadest, mis toimunud on..

laupäev oli näiteks hästi vahva, käisin sandri pool peol. mulle tegelikult üldse sandri kool hästi meeldib, mönusa öhkkonna ja toredate inimeste poolest. sandril paistab seal löbus olevat ja nii peabki.

neljapäeval käisime me gasolini vaatamas, see oli rohkem kontserdimoodi teatrietendus. lauldi remixitud gasolini laule. too bänd oli taanis kuulus seitsmekümnendatel ja kim larsen oli neil laulja. kahjuks teadsin mina ainult kolme lugu, kahte neist tänu mortenile ja ühte kuulsin ma siin taanis. aga seda suurem oli minu äratundmisrööm. kogu etendus oli vöimas elamus.

kolmapäeval käisime me kohalikus kinos vaatamas filmi, kus al gore rääkis globaalsest soojenemisest. mina leidsin selle väga huvitava olevat, aga möned avaldasid arvamust peale filmi, et see meenutas liialt ettekannet. see on tösi, aga mind see ei häirinud.

kojusöidu lähenedes kasvab ka vähehaaval mure eksamite pärast, aga ove arvas, et mis siin ikka muretseda ja ütles, et ma öpiksin iga päev ühe tunni ja, kui ma siis eksameid ära ei tee, siis ei oleks ma neid nagunii ära teinud. ja nagu mu vend ütleb, siis on noore inimese puhkus öppimine :) :)

mul on nüüd söprus birnaga jälle üles soojenenud, mille üle on mul hea meel, kuna temaga saab tavaliselt palju nalja. vahepeal lihtsalt väga ei sattunud kokku ja ega ma ise samuti midagi selleks teinud, et temaga rohkem rääkida. igastahes kolmapäeval oli meil tüdrukute jutuajamine ja siis me mölemad leidsime, et tegelikult endale välismaa meest ikka väga ei tahaks. ma olen siin aru saanud, et oluline on, mis keelt inimene räägib. meil on siin üks taani poiss mikkel koos martaga, kes on poolast pärit. ja siis mikkel on birnale öelnud, et marta räägib hästi taani ja inglise keelt, aga vahel on tal tunne, nagu ta ei saaks end väljendada. see on muidugi loomulik, sest martale on ju taani keel vöörkeel ja ühesönaga niimoodi pole ka lihtne. näitkes on meilgi ju eesti keeles nii palju variante ühe asja ütlemiseks, aga selliseid asju vööramaalased ei öpiks arvatavasti ära. aga ma arvan, et seda löiku pean ma eestis olles uuesti üle lugema :) ja teine asi, mis birna ütles oli, et tema ei möista, miks inimesed on suhetes, millel arvatavasti tulevikku pole. siin mötles ta jälle vööramaalasi. mina leian, et kui ise pole sellises olukorras olnud, siis ei saagi seda möista.

neljapäeval oli meil viktoriin, tegelikult oli päris normaalne öhtu, kuna see oli hästi korraldatud, aga millegipärast tundsin ma end halvasti. mingid sellised väikesed asjad. mul on ju suht ebamugav elamine koos inimesega, kellega ma ei suhtle. ja siis vahepeal viskab see natukene üle, aga täna näiteks see mind ei häiri, sellest peab lihtsalt üle olema. ja siis olid veel mingid lambiasjad, mis häirisid mul hästi aega veetmast.

reedel olin ma terve öhtu arvuti taga, birna oli samuti ülakorrusel oma arvutiga ja siis hilja öhtul tuli tal möte minna kopenhaagenisse välja, aga mina olin just oma riideid pesnud ja pealegi oli jube väsinud olemine. paar korda ta ikka käis peale ja siis arvas, et peaks hoopis hillerødis välja minema. aga see jäi samuti ära. siis me hoopis rääkisime niisama ja jöime natukene öllet. kuidagi läks jutt löpuriietele ja siis birna otsis oma löpukleidi pildi välja ja siis jäimegi birna pilte vaatama. tegelikult olin ma paljusid varem näinud, aga mis sest. igati mönus öhtu oli.

laupäeval sai natukene kauem magada nagu ikka, siis jalutasin tiiru linna koos ela ja erikaga. ja siis oligi aeg, et end öhtuseks peoks valmis sättida. eile oli meil ju mängu-pulmapidu. tseremoonia polnud midagi erilist ja söögisaalis samuti nalja ei saanud, sest mind oli pandud istuma koos inimestega, kellega ma suurt ei räägi. poola tüdruk marta istus minu körval, aga kuidagi ei hakanud temaga jutt jooksma. üritasin samuti mikkeliga natukene rääkida, aga asjatult. hiljem kolisin ma end laua otsa, kus tüdrukud istusid. ja siis sai ikka kövasti naerda, tuli välja, et minu kaasatoodud vetikad leidsid endale uue otstarve. ah niisama tegime rumalaid pilte, kus näiteks vetikad olid kulmudeks jne. aga peaasi, et löbus oli. ma pole töesti tükk aega nii palju naernud. natukene sai isegi tantsitud eile öhtul. ahjaa, kostüümist samuti, ma nägin väga stiilne välja, mul oli birna jaapani stiilis kleit ja hiina müts, selline kolmnurkse kujuga, selle oli ove mulle leidnud. väga armas temast. aga hiljem ajas ove mul närvid läbi. morten ja tema söbranna olid samuti ja siis ove küsis umbes, et kust sa pärit olidki minu käest, et kas leedust vöi ja ta pakkus seda mingi kolm korda. noh selle peale hakkasin mina teda vene poisiks kutsuma. ja siis hiljem jöudis ta veel küsida, et kas ma olen leedust pärit. aga noh siis ta ütles muidugi, et ta tegi nalja, aga mina ei leidnud selle üldse naljaka olevat. aga jah, eile oli hästi kordaläinud pidu muidu.

ma siis loen päevi, mis mul kojusöiduni jäänud on :)