mann taanimaal

farvel

2006-12-14T12:00:00.000-08:00

ma siis kirjutan veel veits oma taanis olemise blogi. aga farvel sellepärast, et karta on, et homme läheb kiireks kogu pakkimise ja koristamise pärast ja ülehomme ei tea, mis saab. niisiis kirjutan täna.

too viimane nädal on igat moodi kuidagi liiga olnud, ma pole üldse end hästi tundnud siin koolis. aga seeeest oli kolmapäeva suurepärane, sain emaga kopenhaagenis kokku. sõime veits ja istusime kohvikus. hästi tore oli. tagasi kooli jõudes kestis ikka veel too rollimäng, millest mina õnneks välja jäin. mängis jube hirmus muusika ja, kui ma koolist sisse astusin, olid plekist kööginõud mööda põrandat laiali. kahtlane. ma arvan et, kui ma oleksin pidanud toda muusikat 14 tundi kuulama, oleks mul kerge vaimne häire tekkinud. olin siis südaööni pikali ja siis läksingi põhimõtteliselt ära magama.

täna tuli mind birna üles äratama, et lähme kopenhaagenisse. mis oli suurepärane plaan, kopenhaagenis oli mõnus. sõime rämpstoitu ja kolasime mööda poode veits. ja nüüd ongi õhtu jälle, peaks selle kuidagi ära sisustama. elaga jätsin ma juba hüvasti kolmapäeva hommikul ja homme on birna kord. mina lähen alles pühapäeval, kuna ma ostsin pileti kogemata valele päevale, aga ameerika lapsed on samuti koolimajas ja nendega on lõbus koos olla, nii et sellest pole midagi. corbin juba rääkis oma laupäevasest peolemineku plaanist ja kutsus mind kaasa, aga ma ütlesin kohe, et ma ei taha magamata koju minna. tahaks ikka inimlik välja näha. aga tegelikult ei ole mul midagi rohkem kirjutada. oli tore!

viimased sissekanded taanimaalt

2006-12-10T13:02:00.000-08:00

ma ei tea, kust maalt ma edasi peaksin kirjutama, aga ma mäletan, et neljapäev oli hästi vahva. torsdagscafe (neljapäeva öhtune kohvik) oli seekord siin niisama istumise toas, kuna söögisaalis toimus midagi muud. ja siis me valmistasime jöulukanistusi, jöime glögi ja söime saiakesi. mönus oli. ja birnaga sai jube palju nalja, kui tema ühines, et jöulusüdameid valmistada. mina plaanin enda valmistatud südamed oma jöulukuusele kodus riputada :) oma kätega tehtud ju ikkagi.

reedel oli viimane koolipäev tavaliste tundidega ja öhtul jöin ma matadori mängimise körvale paar tuborgi. matador on taani variant monopoli lauamängust. mogens vöitis. jällegi mönus ja hubane öhtu.

laupäval oli avatud uste päev, oodatud olid pered ja söbrad siia kooli. mul polnud kedagi, kuna kahjuks ei saanud sander oma taani söpradega tulla. päris mitmetel olid vanemad siin koolis eile ja selle nägemine pani mind ainult oma vanemaid rohkem igatsema. ja, kui ma seda kurtsin, siis lohutas taani keele öpetaja mads, et ma ju varsti näen neid. siis tuli mul eriti lapse tunne peale :) aga igati vahva päev oli. algas see taani keele klassiruumi kaunistamisega. mina kirjutasin vastlapäevast ja see tekst oli seinal, et inimesed lugeda saaksid. keldrist otsisin ma meie kauni eesti lipu üles, et see lauale panna. siis oli üleval hommikukogunemise saalis jakobi köne ja siis ela kord könet pidada. ela oli närvis ja mina olin samuti närvis koos temaga :) nagu oleksin mina pidanud rääkima. aga jube ilus köne oli, ma kuulasin lihtsalt suu lahti seda, ma ei osanud midagi sellist oodata. ilus lihtsalt ja samas lihtne. ja teine asi, mis mind üllatas oli tema taani keel, ela rääkis jube hästi taani keelt. ma ju ise räägin temaga inglise keeles, seega pole ma lihtsalt suurt tema taani keelt kuulnud. ja ela sai paljudelt pärast kiita ja ta oli selle igati ära teeninud. tore, hea südamega tüdruk on ela ja minul tuleb temaga kolmapäeval juba hüvasti jätta, sest siis söidab ta koju. hiljem olid söögisaalis bändide kontserdid ja vöimlas fotonäitus ja maalide väljapanek. vahepeal laulsime me tunnikese üheskoos lauluraamatust laule. mönus. peale öhtusööki, milleks oli taani jöulusöök, lahkusid vanemad ja siis pidi vist midagi peotaolist olema. muusika pandi mängima ja diskoball pöörlema, aga polnud seda peotunnet. ja, kui asi ei hakka edenema, siis ei tule ka sellest midagi, niisiis läksin ma väga vara magama. aga seeeest oli hea puhanud olemine täna hommikul.

nüüd on meil koolitundidega ühelpool, nagu ma juba mainisin. ja tuleval nädalal on kolmapäeval rollimäng ja esmaspäeval ja teisipäeval on vist selle ettevalmistamine. mul on aga muud plaanid kolmapäevaks :) millest kirjutan ma pärast arvatavasti. niisiis ei plaani ma homme ega ülehomme minna sinna grupitöödele, mis on ainult hea, sest siis saan ma kooliasju teha, nende hunnik on töesti liiga suureks kasvanud. saabki aku kohe tühjaks, peaks vist ära magama sättima. hejhej

jöuluhygge

2006-12-06T08:08:00.000-08:00

peaks öppima tegelikult, aga suurt ei viitsi, olen siis niisama lambist arvuti taga :) hehee, päris vahva on tegelikult olnud. mulle jöudis möned päevad tagasi kohale, kui sander msnis mainis, et tema on juba kahe nädala pärast tallinnas, et kojusöit nii lähedal on. koguaeg on see olnud midagi, milleni on palju aega jäänud. ja ma pean ütlema, et tegelikult olen ma seda ikkagi koguaeg veits oodanud. aga nüüd on siin hästi tore. muidugi ootan ma kannatamatult kojusöitu, aga need söbrad, kes siia taani jäävad vöi mujale riikidesse, neid ma ju enam mingit aeg ei näe. kurb. ove oli nüüd möned päevad rootsis ja ma tundsin temast suht puudust, ma ju näen teda siin iga päev ja siis oli imelik, kui teda polnud. ja üldse, olen ma kuidagi viimasel ajal need toredad inimesed avastanud, kes siin koolis on. alexandriga olen ma rohkem suhtlema hakanud ja temalgi on kahju, et ma varsti ära lähen. tema isa, kellel on kaubandusfirma ja ühed, kellega ta kaupleb on eestlased, on ikka eestlasi talle kiitnud, pidavat tublid töölised olema :) no muidugi. ja sellest on ka alexandril suur huvi eestisse tulla. ütles mulle veel, et talle meeldib eesti keel, et ta kuulis mind ükskord skype ís rääkimas :) ja siis mtv-martin ehk uus martin on vahva tüüp, temaga saab nalja. täna lasi ta näiteks martal helistada ühele poola kodutule siin hillerødis, et temaga öhtul intervjuu teha, tegelikult plaanib ta tollest kodudust filmi teha. aga mtv-martiniks kutsuvad teda taani tüdrukud, kuna tükk aega tagasi kutsus martin tervet kooli mtv festivali afterparty ‘le. ja siis on veel ela toanaaber gitte, hästi armas taani tüdruk. ja muidugi on neid veel, kellest ma hakkan puudust tundma. nii, et praegu siis peab veel viimast vötma :) ei tea, kuidas see päris täpsemalt välja näeb, aga vähemalt öeldakse niimoodi.

eile oli vahva öhtu, jöuluhygge koos taani tüdrukutega, minu koridori omadega. mina ja reidun olime samuti, reidun on norrast pärit. tegelikult väga armas, et nad minu sinna kutsusid, sest ausalt öeldes, ei ole ma nüüd niiväga palju nendega suhelnud. aga mönus oli, nad olid kakaod teinud, komme, mandariine, küpsiseid ostnud ja mängis jöulumuusika ja pölesid küünlad. istusime luksemburgist julie toas madratsitel, kuulasime jöulumuusikat ja arutasime niisama. ehtne taani hygge :)

laupäeval oli väga hea pidu. mis kestis kaksteist tundi :) magama sain ma hommikul poole seitsme paiku ja see on ka olnud ühtlasi mu pikim pidu siin højskoles. algas piduliku öhtusöögiga vöimlas ja siis edasi oli söögisaalis baar ja tantsupörand. maja oli rahvast täis, palju vanu öpilasi oli kohale tulnud. igati löbus oli.

mis mul siis veel head rääkida on. kardan, et midagi vist. igastahes jah, veits kahju, et see nüüd siin läbi hakkab saama, aga samas röömustan ma kojusöidu üle samuti. nii, et midagi head on ju ikka :)

noh nüüd kirjutan juba peaaegu iga päev

2006-12-01T10:39:00.000-08:00

eilsest ja üleeilsest on mul veits kirjutada, kolmapäeval käisime linnas vaatamas ettekannet ja fotosid, öigemini slaidishowd rassismist. üks taani mees, kes oli selle slaidishow autor, on koguaeg ameerika vahet söitnud. seitsmekümnendatel alustas ta oma hulkuriaastaid, kus ta oli kokku 48-s osariigis ja ööbis umbes 400-s erinevas peres, vot sellised faktid jäid mulle meelde, ma loodan, et öigesti. ja isegi abiellus ühe tumedanahalise naisega. too taani mees armastab ameerikat ameeriklaste soojuse ja südamlikkuse pärast. ja selles osas pean mina temaga nöustuma.

aga pildid ise olid shokeerivad, kuidas nad ikka elavad, jube lihtsalt. osad pildid olid umbes tumedanahaliste getodest ja siis körval oli valge inimese uhke elamine. no muidugi ei ela köik inimesed ameerikas nii uhkelt, aga kontrast oli ikka suur, kui neid pilte körvutada. siis oli lindi peale lastud ühe rassistist mehe juttu, mida ma isegi ei taha kirja panna, kuna see oli nii vastik. hiljem oli intervjuu ühe tüübiga, kelle vend vöi söber lihtsalt tapab neegreid. lambist. näiteks ajab neid autoga alla. vöi pussitab ja siis ta muidugi kirjeldas seda. igastahes öudne. pärast kahetunnist vaatamist oli väike paus ja siis sai sellele mehele küsimusi esitada ja peale seda algas teine kaks tundi slaidide vaatamist. ahjaa, mis too mees ütles, et taanlased näevad, mis näiteks ameerikas toimub, aga enda ühiskonnas ei näe. et taanlased on moslemite, sisserändurite suhtes samasugused rassistid. aga teises pooles näitas pikalt fotosid harlemist, see on tumedanahaliste geto new yorgis. suured kivist paneelmajad, muserdava välimusega. pilte oli narkaritest, kus too mees oli elanud mönda aega. juttu oli ühest juhtumist, kus lapsed politsei kutsusid ja politsei löi siis neil ilma pöhjuseta ukse maha, näha oli politsei suhtumist nendesse inimestesse. muidugi on ju jube paljud neist vanglas ja kurjategijad, aga mis neist muud ikka saada saab, kui neid lapsest peale maha tehakse. kui ainult valge inimene on see öige inimene. kuna naise iluideaal oli valge naine, siis hakkasid tumedanahalised naised mingi aeg nahka pleegitavaid kreeme kasutama. ja siis olid muidugi shokeerivad faktid, kui paljud tolle mehe söpradest olid önnetu otsa leidnud. jube lihtsalt. aga see taani mees (nime ma kahjuks ei mäleta) käib siiamaani ameerika vahet. tal on seal jube palju söpru, nii getodes, klu klux klannis kui ka pururikaste hulgas, kus ta on samuti mönda aega elanud. ja siis ta vötab taanlasi enda reisidele kaasa, et inimestel oleks vöimalik oma silmaga seda näha. minus tekidas see slaidishow hästi palju emotsioone, inimesed umbes arvavad, et miks need tumedanahalised ometi tööle ei lähe, aga samas ei ole neil lihtsalt vöimalusi tööle minna, mis nad siis peaksid peale hakkama. ja siis oli veel öeldud, et rassism ei alga mitte halvasti ütlemisest vaid möttest. ja, kes meist siis ei oleks rassist? ühesönaga huvitav oli, aga veits pikk, sest kooli tagasi jöudsin ma keskööks.

eilne oksjon vajab samuti kommenteerimist. müüdi köikvöimalikke asju ja teenuseid ja raha korjati punase risti jaoks. kokku saadi oma 5200 DKK. näiteks pakkus gowshi oksjonile sellise asja, et tema teeb endale punkarisoengu, lihtsalt vist ajab külgedelt juuksed maha, aga ei värvi. ja selle pärast oli rahvas suht pöördes. aga siis töusis mogens püsti ja ütles, et tema pakub 400 taani krooni selle eest, et gowshi saaks oma juuksed endiseks jätta. siis pakuti veel veits ja mogens jäi ikkagi peale, hinnaks oli 475 DKK. suht palju. mogens on näiteks käinud oma elus ainult kolm korda kinos ja, kui ma olen uurinud, et miks nii vähe, on ta vastanud, et see on ju kallis. vat, kui suure südamega siis mogens on, maksab nii palju punasele ristile. ta on ainuke, kes ostis midagi, aga ei saanud selle eest mingit kindlat kaupa ega teenust. aga mogens valmistas gowshile röömu ja see on ju hindamatu. köige kallim asi, mis osteti oli löunasöök neljale koolis, mille valmistab direktor jakob ja ettekandjaks on öpetaja mads. selle hinnaks oli 650 taani krooni. ja üks huvitav asi, mis väärib mainimist oli, et taani keele öpetaja ditte oli algusest peale nii ähmi täis, et ostame köik koos mikkeli pooletunnise massaaži nöukogude vormis jakobile. ja nii tehtigi, see oli väärt 150 taani krooni. mina aga selles ei osalenud. ja täna sai jakob oma kingist teada, päris vahva vöiks näha olla, kuidas mikkel oma söjaväevormis jakobit masseerib.

täna oli jube huvitav psühholoogia tund, ma vist esimest korda tösiselt kuulasin seda. hmm, ja tunni algus oli huvitav. karinil oli ülesanne panna ritta tüdrukud nii, et köige feminiivsem on ühes otsas ja köiga maskuliinsem on teises otsas. mul just käis möte peast läbi, et kui mina peaksin seda tegema, siis mina paneksin kindlalt köige ette karini, kuna ta on lihtsalt köige naiselikum. ma ei ole temaga suurt üldse rääkinud, aga mulle meeldib, et ta näeb massist veits erinev välja, nimelt kannab ta kleite päris tihti. aga karin pani minu köige naiselikumaks :) ma pean tunnistama, et ma olin meeldivalt üllatunud. siis pärast tegi üks teine tüdruk oma järjestuse ja siis öpetaja kim, nemad mölemad panid minu kolmandaks umbes kaheteistkümne hulgast. päris hea. tegelt polnud see nii oluline, mitmes just, aga ma pean ütlema, et ma oleksin veits pettunud olnud, kui ma oleksin kusagil mehiste tüdrukute hulgas pidanud olema, sest ma ei pea end maskuliinseks. see selleks. ja siis hiljem rääkis kim, et naised ja mehed hindavad seda hoopis erinevalt. tüdrukud valiksid naiseliku naise just riietuse poolest. aga, kui mehed peaksid naiselikku naist valima, on suur tähtsus tervel tüdruku olemusel. ja sellepärast panigi öpetaja kim karini suht maskuliinsete hulka, millest mina alguses aru ei saanud. aga siis tuli välja, et just tema mötete pärast. ja siis hiljem rääkis ta meile ühest ameerika uuringust, mille kohaselt märkavad poisid tüdrukute juures köigepealt jalgu, siis taguotsa, siis silmi ja siis rindu. ma ei tea, miks ma selle siia üldse kirja panin :) aga jah, vahel saab seal tunnis huvitavaid asju teada.

mis siis ikka, olge tubli ja kallid! (selle lause öppis täna martin eesti keeles ära)

veits pilte

2006-11-30T10:59:00.000-08:00

pole ammu pilte siia üles pannud :) seekord piltidel mina, birna islandilt ja ieva leedust.

heh

2006-11-29T04:47:00.000-08:00

oh, veits kurb on olla olnud viimastel päevadel, kati oli ikka nii armas koer! mis siis, et ta natukene paks oli :)

kirjutan millestki muust..eile tegin ma koolis kama. ette oli nähtud, et teeme välismaalastega koos süüa ja kuna soolakilu ei lubatud saata, oli minul plaanis ainult kama teha. sellega sain ma kümne minutiga ühelepoole ja ülejäänud aja ajasin niisama köögis birnaga juttu ja aitasin teda veits. heh, kama kohta kommentaarid oli päris head. läksin mööda kahest hapu näoga tüdrukust, kes uurisid, mis seal sees on. üks pakkus, et üks komponent on kohvi, aga kui olin neile välja rääkinud, mis seal sees on, ütles marta, üks neist mulle hiljem, et see oli väga maitsev. aleksander uuris, et ega seal liha pole, et tema on taimetoitlane ja hiljem tuli välja, et ta oli kokku kolm kausitäit seda söönud, kuna see oli nii maitsev. aga leidus ka neid, kes arvasid, et see on kaste ja söid seda koos muu toiduga, mis teha. aga minu enda lemmikud olid kristine tehtud pannkoogid, need oli töesti maitsvad, sellised kohevad veits ja tuhksuhkruga :) ja birna tegi huvitavaid asju, öli sees küpsetatud koogikesi, kus oli kardemon sees, nii et natukene vürtsikad, need said alles hiljaöhtul valmis. ja meie küsisime corbiniga selle retsepti, saan siis neid kodus ka teha proovida. peale öhtusööki oli muidu väike tants vöimlas, poola tants. jube mönus tants oli, hea lihtne.

ja eesti lipp oli laua peal öhtusöögi ajal, muud lipud muidugi samuti, aga eesti oma ka! seda oli hea näha. ja nüüd muudest asjadest, mis toimunud on..

laupäev oli näiteks hästi vahva, käisin sandri pool peol. mulle tegelikult üldse sandri kool hästi meeldib, mönusa öhkkonna ja toredate inimeste poolest. sandril paistab seal löbus olevat ja nii peabki.

neljapäeval käisime me gasolini vaatamas, see oli rohkem kontserdimoodi teatrietendus. lauldi remixitud gasolini laule. too bänd oli taanis kuulus seitsmekümnendatel ja kim larsen oli neil laulja. kahjuks teadsin mina ainult kolme lugu, kahte neist tänu mortenile ja ühte kuulsin ma siin taanis. aga seda suurem oli minu äratundmisrööm. kogu etendus oli vöimas elamus.

kolmapäeval käisime me kohalikus kinos vaatamas filmi, kus al gore rääkis globaalsest soojenemisest. mina leidsin selle väga huvitava olevat, aga möned avaldasid arvamust peale filmi, et see meenutas liialt ettekannet. see on tösi, aga mind see ei häirinud.

kojusöidu lähenedes kasvab ka vähehaaval mure eksamite pärast, aga ove arvas, et mis siin ikka muretseda ja ütles, et ma öpiksin iga päev ühe tunni ja, kui ma siis eksameid ära ei tee, siis ei oleks ma neid nagunii ära teinud. ja nagu mu vend ütleb, siis on noore inimese puhkus öppimine :) :)

vähem kui kuu kojusöiduni!

2006-11-19T04:50:00.000-08:00

mul on nüüd söprus birnaga jälle üles soojenenud, mille üle on mul hea meel, kuna temaga saab tavaliselt palju nalja. vahepeal lihtsalt väga ei sattunud kokku ja ega ma ise samuti midagi selleks teinud, et temaga rohkem rääkida. igastahes kolmapäeval oli meil tüdrukute jutuajamine ja siis me mölemad leidsime, et tegelikult endale välismaa meest ikka väga ei tahaks. ma olen siin aru saanud, et oluline on, mis keelt inimene räägib. meil on siin üks taani poiss mikkel koos martaga, kes on poolast pärit. ja siis mikkel on birnale öelnud, et marta räägib hästi taani ja inglise keelt, aga vahel on tal tunne, nagu ta ei saaks end väljendada. see on muidugi loomulik, sest martale on ju taani keel vöörkeel ja ühesönaga niimoodi pole ka lihtne. näitkes on meilgi ju eesti keeles nii palju variante ühe asja ütlemiseks, aga selliseid asju vööramaalased ei öpiks arvatavasti ära. aga ma arvan, et seda löiku pean ma eestis olles uuesti üle lugema :) ja teine asi, mis birna ütles oli, et tema ei möista, miks inimesed on suhetes, millel arvatavasti tulevikku pole. siin mötles ta jälle vööramaalasi. mina leian, et kui ise pole sellises olukorras olnud, siis ei saagi seda möista.

neljapäeval oli meil viktoriin, tegelikult oli päris normaalne öhtu, kuna see oli hästi korraldatud, aga millegipärast tundsin ma end halvasti. mingid sellised väikesed asjad. mul on ju suht ebamugav elamine koos inimesega, kellega ma ei suhtle. ja siis vahepeal viskab see natukene üle, aga täna näiteks see mind ei häiri, sellest peab lihtsalt üle olema. ja siis olid veel mingid lambiasjad, mis häirisid mul hästi aega veetmast.

reedel olin ma terve öhtu arvuti taga, birna oli samuti ülakorrusel oma arvutiga ja siis hilja öhtul tuli tal möte minna kopenhaagenisse välja, aga mina olin just oma riideid pesnud ja pealegi oli jube väsinud olemine. paar korda ta ikka käis peale ja siis arvas, et peaks hoopis hillerødis välja minema. aga see jäi samuti ära. siis me hoopis rääkisime niisama ja jöime natukene öllet. kuidagi läks jutt löpuriietele ja siis birna otsis oma löpukleidi pildi välja ja siis jäimegi birna pilte vaatama. tegelikult olin ma paljusid varem näinud, aga mis sest. igati mönus öhtu oli.

laupäeval sai natukene kauem magada nagu ikka, siis jalutasin tiiru linna koos ela ja erikaga. ja siis oligi aeg, et end öhtuseks peoks valmis sättida. eile oli meil ju mängu-pulmapidu. tseremoonia polnud midagi erilist ja söögisaalis samuti nalja ei saanud, sest mind oli pandud istuma koos inimestega, kellega ma suurt ei räägi. poola tüdruk marta istus minu körval, aga kuidagi ei hakanud temaga jutt jooksma. üritasin samuti mikkeliga natukene rääkida, aga asjatult. hiljem kolisin ma end laua otsa, kus tüdrukud istusid. ja siis sai ikka kövasti naerda, tuli välja, et minu kaasatoodud vetikad leidsid endale uue otstarve. ah niisama tegime rumalaid pilte, kus näiteks vetikad olid kulmudeks jne. aga peaasi, et löbus oli. ma pole töesti tükk aega nii palju naernud. natukene sai isegi tantsitud eile öhtul. ahjaa, kostüümist samuti, ma nägin väga stiilne välja, mul oli birna jaapani stiilis kleit ja hiina müts, selline kolmnurkse kujuga, selle oli ove mulle leidnud. väga armas temast. aga hiljem ajas ove mul närvid läbi. morten ja tema söbranna olid samuti ja siis ove küsis umbes, et kust sa pärit olidki minu käest, et kas leedust vöi ja ta pakkus seda mingi kolm korda. noh selle peale hakkasin mina teda vene poisiks kutsuma. ja siis hiljem jöudis ta veel küsida, et kas ma olen leedust pärit. aga noh siis ta ütles muidugi, et ta tegi nalja, aga mina ei leidnud selle üldse naljaka olevat. aga jah, eile oli hästi kordaläinud pidu muidu.

ma siis loen päevi, mis mul kojusöiduni jäänud on :)

pidu, tants ja trall

2006-11-15T10:31:00.000-08:00

eelmisest nädalast vajab vist mainimist martini sünnipäev, seda sellepärast, et ma olin natukene positiivselt üllatunud, et meil nii range kool on. nimelt pidas martin oma sünnipäeva nädala sees, mina käisin sealt korra ainult läbi, et vaadata, mis seal toimub ja siis läksin magama ära, aga sellest ei tulnud suurt midagi alguses välja, kuna lärm oli all korrusel häirivalt suur. ja siis järgmine päev tuli välja, et martin oli koju saadetud, et nüüd selle nädala kolmapäevani järele möelda, et kas ta lepib kooli reeglitega ja tuleb siis tagasi vöi teine variant, et ei tule tagasi. ma ei ole peo vastane, ega midagi, aga minu arust ütles jakob öigesti, et kui iga päev pidutseda, siis muutubki pidu argipäevaks. see selleks. reedel oli see-eest vahva pidu, nimelt international højskole omad tulid meie poole peole. ja siis minu juures lauas istusid üks jaapani tüdruk ja mongoolia tüdruk. mongoolia tüdrukul oli hea meel, et tema oli esimene mongooliast, keda mina kohanud olen :) ja siis jaapani tüdrukuga rääkisin ma natukene jaapani riietusest. mul on nüüd tuleval laupäeval vaja pulmapeos mängida lisbeti, kes on pikemat aega jaapanis olnud ja minu riietusstiil on jaapani stiilis muidugi. ja siis jaapani tüdruk oli lahkelt nöus mulle oma kimonot laenama, mille ta taani kaasa on vötnud. päris ehtne jaapani kimono, ei mitte kihvt ei oleks, aga täiesti! aga noh, kuna ma tema kontaktandmeid ei vötnud, siis jäi see ära. ma arvasin, et helsingør on kaugel, aga järgmisel päeval vaatasin ma, et see on ainult paar rongipeatust humlebækist, kuhu mul nagunii laupäeval plaan minna oli. nii, et ma oleksin vöinud seal vabalt ära käia, aga mis seal ikka. muidu peost, üllatavalt normaalne pidu oli. ma arvan, et ma jäin ühele iisraeli poisile silma, sest enamuse poest veetis ta minu seltsis, aga niisama rääkida ja tantsida oli temaga igati vahva. igastahes, kui ma järgmisel hommikul end hommikusöögile vedasin, siis oli ta ikka veel meie koolis, aga just lahkumas paraku ja ütles siis mulle, good bye estonia! :)

laupäeval rändasin ma rongidega sandri poole, kuna sander oli mind lahkelt enda poole peole kutsunud. kuigi ma olin üliväsinud reedesest peost, sain ma ikkagi sellega hakkama. sandrit oli igati tore näha, aga kuna mul polnud suurt energiat teist öhtut järjest pidutseda, läksin ma suht varakult magama. pühapäeval istusime niisama krogerup højskole all baaris ja oli selline niisama hea lebo olemine. sandri söber kristian viskas nalja ja korra sai isegi lauajalgpalli mängitud. siis vötsin ma jälle kodutee ette. aga see vöttis oodatust kauem aega, kuna need rongiajad sattusid sellised imelikud, et hellerupis pidin ma hillerødi rongi suht kaua ootama ja see ootamine oli öues, nii et polnud just väga hyggelig (mönus) ja siis kodulinnas oli oma mönusad 45 minutit bussini aega, niisiis otsustasin ma jala minna. linn oli inimtühi, omaette huvitav oli tühjadel tänavatel jalutada, aga ma olin liiga väsinud, et seda nautida.

tagasi koolis vi hyggede os (tegime olemise mönusaks) kamina ees istudes ja teed juues. ieva arvas, et me peaksime ikka peale kooli löpetamist köik kokku saama, mille mina leidsin selle suurepärase idee olevat. tartus vöiks näiteks kokku saada :) ja siis ma üritasin mogensit veenda eestisse söitma, aga ta ei andnud mulle vastust. aga samas söidaksin ma ise samuti heameelega kuhugile, leetu näiteks. imelik möelda, et me köik varsti laiali läheme, aga samas ega ma selle pärast suurt muretse, kuna kojusöidule mötlemine toob ikka naeratuse näole :) hiljem mängisime me veel lauajalgpalli, mina ja ela olime koos ja meie vöitsime :) eile oli selline päev, kus ma sain end löpuks korralikult välja puhata. ja siis vaatasin kooliasju natukene, aga millegipärast tuli vahepeal kurbus peale, tekkis jälle suur tahtmine koju minna, aga önneks aitasid sellest üle saada mogens ja ela, kes tulid mind lauajalgpalli mängima kutsuma. mina olin seekord mogensiga koos ja meie vöitsime :) hiljem mängisime triviat ja meie mogensiga vöitsime jälle :)

eile oli tavaline koolipäev, ainult et hommikuses pallimängus ma ei käinud, seda sellepärast, et mul ei tahtnud millegipärast kuidagi uni tulla eile öhtul (vöib-olla on selles süüdi mu eilne päevane uinak) ja siis ma ei töusnud hommikul öigel ajal üles. aga peale tundi oli mul väga huvitav jutuajamine ove ja elaga, selline ehtne tüdrukute jutuajamine, ainult, et ove oli samuti :) söime eesti shokolaadi ja kommenteerisime igast asju. ahjaa, see samuti mul mainimata, et vahepeal oli mul tunne, nagu mul oleks väike kommiladu enda toas. köigepealt sain ma emalt komme, siis saatis isa mulle ja siis veel merlelt kasekesi :) selle üle oli mul muidugi väga hea meel. aga meie jutuajamise juurde. hehee, kuidagi läks jutt modellinduse peale ja siis ma ütlesin, et mongoolia tüdruk reedesel peol soovitas mul modelliks hakata. ove arvas aga, et fotomodelli minust ei saaks, aga sellegipoolest kommenteeris ta mind üksikasjalikult, mis tekitas minus ebamugavust, aga see köik oli väga positiivne, mis ta ütles :) ja siis ove tahtis teada, et kes meie arvates on koolis köige parema välimusega poiss, meie maitsed elaga langesid kokku, nimelt on selleks meie arvates jonas ja siis ma küsisin ovelt sama tüdrukute kohta, aga kuna ove jaoks oli vöimatu ühte valida, siis ta pidi neid möned rohkem nimetama :) ja üldse oli huvitav kuulda, et mida ove koolist arvab, sest ta paistab alati röömus olevat ja paistab, et talle siin hästi meeldib, aga tuleb välja, et temagi ei arva meie öpilastest suurt midagi. no muidugi on omad söbrad, aga üldiselt pole see seltskond, kes siia öppima sattus nüüd sel sügisel midagi erilist.

täna oli meil päev kopenhaagenis, käisime statens museum for kunstis (riigi kunstimuuseumis) ja peale seda kinos. muuseum mulle muljet ei avaldanud, ma ei ole suur kunstifänn ja pealegi oli selleks liiga vara hommik. kinos vaatasime me taani filmi prag (praha), mis polnud midagi erilist nende taani filmide körval, mida ma näinud olen. aga mönus oli üle pika aja kinos olla. ja siis istusime peale seda niisama ühes pubi moodi kohas, et aega parajaks teha kojusöiduks. mis siis ikka, koolitööd ja muud asjad ootavad tegemist.

ja köik on jälle hea :)

2006-11-06T08:32:00.000-08:00

nüüd on mul kolmest sündmusest jutustada, köigepealt eelmine neljapäev sain ma kadriga kokku, esimene eestlastest, kellega ma taanis kohtunud olen. vötsime siis head kohvi ühes kohvikus ja istusime ja lobisesime niisama paar tundi. minu üllatuseks oli natukene imelik eesti keelt rääkida, aga samas ka hästi hea vaheldus vöörkeelele. ja meil mölemil tekkis kurguvalu suurest emakeele rääkimisest :) kas just kurguvalu on öige öelda, aga enam-vähem jah, hästi veider tunne oli kurgus. ja peale selle, et kadrit oli hea näha, oli mul veel hea meel kopenhaagenis olla, see on ikka hoopis midagi muud, kui olla siin väikeses linnas, hillerødis. aga selle eest on hillerødis jälle imeilus frederiksborg í loss.

reedel oli suur ja tähtis kooli juubel, kool sai 150-ne aastaseks. meie kool on ka ühtlasi peaaegu taanis. igastahes on meie kool köige vanem sjællandil. öhtusöök oli meil vöimlas, kuna nii palju külalisi oli, et me ei oleks söögisaali mitte kuidagi mahtunud. isegi taani haridusminister oli kohal. öhtusöögiks oli meil känguruliha. mul oli töesti köht tühi ja siis ma söin seda. kuigi mitte heameelega, koguaeg oli känguru silme ees, kellel on väikene poeg köhutaskus. känguru on ju nii armas loom. ma ei tea, miks, aga kui on armas loom, siis ma ei saa selle looma liha tavaliselt süüa. vöib-olla kölab ebaloogiliselt aga nii see on. igastahes täna ehk pühapäeva öhtul oli jälle see sama känguruliha söögiks ja siis ma keeldusin seda söömast, söin hoopis kartulit ja muid asju. no, kui on ühe taani kooli sünnipäev, miks peab siis midagi väga ebaharilikku sööma? mulle tundub, et tavaline löunasöök on enamasti palju maitsvam, kui pidusöök. peale öhtusööki oli mul plaan minna magama, ma lihtsalt ei viitsi suurt osa vötta nendest koolipidudest, vähemalt reedel ei viitsinud. aga siiski olin ma veel paar tundi üleval ja sain isegi kaks korda tantsupörandal käidud.

laupäeval olin ma ennelöunal H.C. Anderseni kuju ees platsis, endal ootusärevus sees. ja siis tuligi morten ja kohevarsti kadri samuti. nii tore oli mortenit näha üle nii pika aja ja kadrit oli samuti hea meel jälle näha! mortenil oli plaanis meile natukene kopenhaagenit näidata. me jalutasime siis raamatukogu juurde, aga kuna vana maja oli väljastpoolt lukus, siis läksime me sisse uuema majaosa poolt. huvitav oli näha, kuidas vana ja uus majapool ühendatud olid, peale selle oli hämmastavalt ilus vaade raamatukogust. edasi läksime me Frelse kiriku juurde, aga kahjuks oli kiriku värav suletud ja me ei saanud torni ronida, nagu meil plaanis oli. christianshavnis istusime me natukene kohvikus ja söime. peale jalgade puhkamist jalutasime väikese merineitsi kuju juurde. see oli töesti teistmoodi, kui ma arvasin. aga ma ei ütleks, et ma pettunud olen, mul on hea meel, et ma selle ära nägin. edasi läksime me morteni poole, østerporti. mortenil on hästi armas, väike ja stiilne korter. morten valmistas kohvi ja pakkus meile lahkesti eesti shokolaadi, mis tal toomase külaskäigust järel oli. jutuajamise taustaks mängis arvo pärdi muusika ja morten mainis, et ta on päris palju koolitunde meile selle muusika taustal ette valmistanud. oh, neid häid vanu aegu, kui meil morteniga veel taani keele tunnid olid :) nendest tunnen ma ausalt öeldes puudust. edasi lubas morten meile norreporti näidata, see pidi rohkem noorte ja hipide rajoon olema. seal käisime me tuntud inimeste surnuaial, peatusime Kirkegårdi haua juures. ja löpuks oli meil väikene istumine hubases kohvikus, kus me rüüpasime kakaod ja vahetasime veel oma højskolemuljeid. löpuks oli aeg sealmaal, et meie koosveedetud tore päev oli läbi saamas ja kadril oli plaan minna oma kamraatide seltsis kopenhaagenis kusagile linnapeale. ja minul oli ees ootamas the raveonettes í kontsert oma koolis. niisiis jalutasime me üheskoos raekojaplatsile, et seal hüvasti jätta. teel pöikasime me sisse Domkirkesse, Toomkirikusse, mis oli seest imeilus. raekojaplatsil jätsime siis söbralikult üksteisega hüvasti ja mina asusin hillerødi poole teele. the raveonettes í kontsert oli fantastiline. ma ei teadnud neid lugusid, aga need olid jube head. ove mainis täna mulle, et ma kuulasin kontserti naeratus näol :)

üldse on see kadriga kokkusaamine, ja siis laupäevane päev koos kadri ja morteniga mul olemise positiivsemaks teinud. ma enam ei tahagi niiväga koju minna, sest on veel asju, mida ma tahan siin taanis teha, enne kojuminekut. aga see ei tähenda muidugi, et ma oma peret ega söpru ei igatseks.

tervisi!

ei midagi uut

2006-10-29T10:15:00.000-08:00

hea on aega parajaks teha öhtusööki oodates arvuti taga blogi kirjutades, pole aga ainult suurt midagi positiivset kirjutada.

neljapäeval oli meil öhtul kohvijoomisöhtu ja siis käis siin üks taani naine laulmas, eesnimi vist oli annike, jube head laulud olid tal. ise mängis kitarri ja laulis. sai kooki, kohvi vöi teed ja mina vötsin endale ühe itaalia ölle prooviks. neljapäevaöhtuti müüakse koolis luksusöllesid. mönus öhtu. hiljem mängisime me triviat, mina olin löpuks mogensiga ühes tiimis, siis hakkas mäng päris hästi edenema :) aga enne löppu väsisisme me köik nii ära, et läksime magama ära. a, mis mogens mulle ütles, et selle kuu ajaga, mis tema on koolist eemal olnud, on mu taani keel palju paremaks läinud, et ma saan rohkem aru ja räägin paremini :) seda oli hea kuulda, sest ise ma ei tunne, et mu taani keeles progress toimuks.

reedel oli tavaline koolipäev ja öhtul tuli üks taani juturääkija dorte meile rääkima jutustust selma lagerlöfi (ühe rootsi kirjaniku, nimes ma päris kindel pole) ühe raamatu järgi. ja seda oli nii pönev kuulata! ma istusin kogu see 70 minutit peaaegu liikumatult :) aga see oli selline tösisema sisuga lugu. ja pärast saime meie siis seda jutustust kommenteerida, kuna see oli esimene kord, kui ta seda publikule esitas. sellepärast ta tuligi meile rääkima, et vaadata, kuidas publikule see peale läheb enne jutustuse esmaesitlust. andega naine ja ma olen kindel, et tema suguvösas olevad lapsed armastavad tema jutustusi, muidugi suured inimesed samuti! hiljem mängisime me jälle triviat. mina olin jälle mogensiga ühes paaris ja meie vöitsime, mina vastasin enam-vähem mitte ühelegi küsimusele.

laupäeval ehk eile oli meil koolipidu. peale hommikusööki saime iga koridori peale ülesande öhtuseks peoks. meie nordisk koridorile anti taani film eneste ene ja me pidime tegema väikese näitemängu filmi alguskaadrite kohta. sellepärast ma kirjutasin blogi algusesse, et mul pole suurt midagi positiivset kirjutada, kuna taanlased suutsid mu tuju eile ära rikkuda. igastahes lugu oli nii, et me arutasime väikestes gruppides, kuidas seda näitemängu teha, kuna meil oli vaja kolm paari ja kolm arsti. ja siis pöhimötteliselt jonas küsis minult, et kas ma oleksin nöus tema naist mängima ja ma olin heameelega nöus, aga selleks ajaks, kui me seda harjutama hakkasime, luges ikka lambist üks teine taani tüdruk naise ridasid ja mina vahtisin seal niisama. tegelikult ma nägin, et jonasel oli ka selle pärast ebamugav natukene. ja, miks mind see ärritas oli see, et ma olin ainuke kohalolnud inimestest, kes näitemängust välja jäi. vahel ma tunnen lihtsalt, et ma pole siin teretulnud. ma olen ainuke enda koridorist, kes on venemaa külje alt pärit. ma arvan, et taanlased arvavad umbes niimoodi eesti kohta. noh igastahes peoajaks oli mul tuju null ja peale paari klaasi veini polnud mul tuju üldse neid etendusi näha. pöhimötteliselt olin ma endast väljas. ela ja tema toanaaber gitte lohutasid siis mind nende toas. ja peale uuesti meigitegemist läksin ma tagasi alla peole ja ma nägin ainult viimast etendust. folkemøde oma ja see oli hea, kuna nad olid harry pottery filmist balleti teinud, tollest kaadrist, kus nad lendluudpalli mängivad ja kes harry potteryt mängis? ei keegi muu, kui rootsi poiss lars ove :) see oli parim lihtsalt, ma sain teda siis pärast terve öhtu harry potteriks kutsuda.

täna on olnud tüüpiline pühapäev, ma pole mitte midagi teinud. ainuke ettevötmine oli portselanehete kaunistamine. ja nüüd tuleb need veel ahjust läbi lasta, nii et pole see ehetevalmistamine nii lühike protsess midagi. head uut töönädalat!

uus toanaaber

2006-10-26T08:58:00.000-07:00

pühapäeval tulid uued öpilased, vist oli 20 uut nägu, kaheksa nendest poisid, mitte ühtegi silmapaistvat nende seast, rääkinud olen ma ainult ühega nendest, tema nimi on alexander ja tema paistab hästi tore tüüp olevat. alexander mulle meeldib uute öpilaste hulgast, teisi ma veel ei tunne. ülejäänud olid siis tüdrukud, kes tulid. üks nendest minu toanaaber clara, punaste juustega, ilus tüdruk. töötab modellina ja tundub selline vaiksem olevat. aga noh, alguses arvasin ma, et olen endale hea toanaabri saanud, siis nüüd olen ma arvamust muutnud, sest ma lihtsalt pole temaga siiamaani korralikult jutule saanud. pole seda klappi, mis teha ja mul on natukene ebamugav nüüd enda toas olla. aga ju harjub sellega ära, et seal lihtsalt on keegi veel. mis ma enne üldse virisesin?? mul oli üksinda tuba, vapsee hea oli ikka. kui anniga oli nii, et mulle meeldis ühikatoas olla siis rohkem, kui anni ka seal oli, siis nüüd on vastupidi. olgu, vöib-olla ma natukene liialdan, vajab lihtsalt harjumist, mis seal ikka. aga selles olen ma kindel, et söbrannasid meist ei saa, aga sellest pole ka midagi.

mis siis veel, meil algasid nüüd sel nädalal uued ained ja ma olin suure dilemma ees, kuna ühes valikukastis oli kaks sellist ainet, mida ma tahtsin vötta. üks on religioon ja uusreligioon ja teine pallimäng. religioon sellepärast, et mul on huvi selle aine vastu. ja pallimäng sellepärast, et see on stressileevendav ja noh, eks ikka möned kalorid ka seal ära pöletab. löpuks jäi ikka pallimäng. religiooni tunnist on siiani kahju. ülejäänud ained, mis ma vötsin on taani keel ja kultuur, taani ajalugu (seda ainet ma ei saanud, kuna selle valis liiga vähe inimesi, sain hoopis psühholoogia selle asemel), taani ja euroopa poliitika, mida annab koolidirektor jakob. meil on paar tükki neid tunde olnud ja tundub huvitav, aga me hakkame seal mingeid debatte ka pidama ja ma ei tea ju poliitikast peaaegu et mitte midagi. eks näis, igastahes oli see tund hea valik. esimeses tunnis oli meil väike test, meid jaotati gruppidesse ja test oli valikvastustega ja meie grupp vöitis. noh, tegelikult christian ühes küsimuses pettis, ütles köva häälega muu vastuse teiste järel, aga ma arvan, et me oleks nagunii vöitnud. auhinnaks on meil laupäevasel peol pudel odavat punast veini :) ja siis viies aine on mul jooga, esimene joogatund oli eile, polnud üldse nii raske, kui ma alguses arvasin. mönus oli, aga peale tänast jooksmist pallimängus, on mul jalad päris kanged. aga noh, jonas natukene segas mul korralikult tegemast harjutusi joogatunnis :) ta lihtsalt ähkis ja puhkis hingata nii köva häälega minu körval, kui me küünlaharjutust tegime, et ma purskasin naerma :) jonas on samuti hästi tore poiss, söbralik ja naeratab palju. ja tema naljad on viimase peal.

a, mis ma veel rääkida tahtsin oli see, et pühapäeal tuli ka mogens tagasi. mogensi vanus on kusagil 30-ne aasta kanti ja ta on kuuaega koolist ära olnud. nimelt juhtus tal tšehhis önnetus, kui ta mägijalgrattaga söitis. ta söitis vist seisvale autole otsa ja too grupijuht oli öelnud, et kui tal kiivrit poleks peas olnud, siis poleks teda enam meie seas. öudne lugu. tšehhis seoti tal käsi kinni, aga tal olid veel seesmised vigastused ja peale reisi selle kuu aega vöi rohkem veetis ta haiglas vöi haigla vahet käies. ma ei tea päris täpselt neid asju, sest ma pole temaga suhelnud väga palju. aga paljudel oli hea meel, et ta tagasi on, minul samuti. heh, ma mäletan, et kooli alguses oli ta üllatunud, kui ma ära tundsin, et ta räägib taani keelt jysk dialektis. hästi hea on kuulda tema juttu, mulle meeldib nimelt jysk dialekt, kölab teistmoodi, kui see taani keelt, mida ma enamasti kuulen.

nüüd alles tulid kooli uued højskole lauluraamatud. ja siis eile peale joogatundi harjutasime me söögisaalis laulmist nendest, seda sellepärast, et mingine taani raadiojaam tuleb meie laulmist vist lindistama, kui ma öigesti aru olen saanud. aga seda ma ei tea, kas see lindistamine oli nüüd tänase hommikukogunemise ajal ära vöi oli tegemist jälle harjutamisega. sest terve hommikukogunemise ajal me laulsime neid samu laule. ja ühte laulu laulsime me ikka mitu, mitu korda, ei tea, kas sellepärast, et see meil välja ei tulnud vöi sellepärast, et jakobile see hästi meeldib lihtsalt. ma arvan, et esimene variant. tolle laulu sönad ongi lihtsalt, i,m a photographer, i,m a filmmaker, i,m an actor, i,m an actor, i,m an actor jne, umbes midagi sellist ja siis löpus veel paar rida. selline lühike ja väheke imelik laul. täna enne ühist koosolekut laulsime me aga rootsi keeles, seda me vahest teeme. vana hea rootsi keel :)

paistab, et varsti saab süüa, kulutatud kalorid vaja jälle tagasi süüa :) olge mönusad!

saturday night

2006-10-21T13:13:00.000-07:00

kust maalt mul siis see jutt pooleli jäi...

terve nädal oli mul siis portselanist ehete tegemine, vahepeal oli inspiratsioon täiesti kadunud, sest neid ehteid jöudis ikka kövasti teha ja ma olin juba köik valmis teinud, mis mul möttes oli. siis tegin niisama vahepeal päris pikke pause, aga muidu oli igati huvitav nädal. ehetega päris valmis ei saanud, glasuur vaja veel osadele peale panna ja siis veel tuleval pühapäeval kaunistada.

kolmapäeval käisime me käsitöö poes koos birgittega, meie ehete tunni öpetajaga, sinna läksime, et näiteks körvaröngataguseid osta, mul oli neid vaja portseliankörvaröngaste jaoks. too käsitööpood oli hästi armas, ma arvan, et mu kallis ema vöiks seal poes tunde veeta. ma isegi pole sellist liiki poest nii vaimustuses olnud. hästi armsaid asju oli seal, köikvöimalikke pärleid ja muid ehete tegemise asju, ilusaid pakkepabereid, komplekte, et ise jöulukaarte meisterdada jne, seekord vötsin ainult need körvaröngatagused, mida mul vaja oli, aga sinna poodi tahan ma heameelega tagasi minna. kolmapäeval käisin ma koos elaga veel korra linnas, et raamatukogus käia, sain endale vajalikku raamatu. pärast ostsime jäätist ja jalutasime tagasi. hiljem istusime niisama elaga minu toas, jöime teed ja lobisesime niisama, hästi mönus oli. öhtul tulid ieva ja erika ka ja siis vaatasime riget köik koos minu toas, meget hyggeligt :)

neljapäeva öhtul oli meil bingo-bango öhtu, ehk siis lotomängimine söögisaalis, täpselt samasugune, nagu me koos morteniga mängisime ülikoolis, et numbreid öppida. riietus pidi hiina stiilis olema, paljud olid siis endale mingid rövedad dressid selga pannud ja paljudel poistel oli millegipärast padi särgi alla pandud. üks poiss nägi nii ehtne välja, et ma pidin hetke mötlema, et kes see üldse on. minul polnud hiina stiilis riideid seljas ja ausalt öeldes ei teadnud ma sellest midagi enne, kui nägin teisi. lotos oli alguses vaja kokku saada üks rida, siis kaks rida ja siis oli täismäng. mina olin üks nendest, kes sai ühe rea täissaamise eest auhinna, aga ma polnud esimene, kes selle kokku sai. auhinnaks oli väike twix šokolaad. öhtul vaatasime jälle riget koos ela, erika ja ievaga ja nüüd saigi see vaadatud, köik kaheksa osa.

eile pidime välja minema, mina arvasin, et see on selline niisama kohvi ja kakao joomise öhtu kusagil kohvikus, aga alguses me istusime pubis ja mängisime mingit veidrat taani täringumängu ja hiljem läksime ühte klubimoodi kohta, koha nimi oli vist cafe hoe vöi midagi taolist, eks ma sellepärast alguses arvasingi, et see rohkem kohvikumoodi on. seal oli päris palju hästi noori taanlasi koos. normaalne oli, natukene sai jalga keerutada, aga taas kord oli mul koduigatsus, viimati käisin ma ju klubis koduses pärnus. ja ega see pole ikka nii löbus ilma venna, erkide, jörgide ja silmadeta. seda ei tea jah ette, et millal koduigatsus vöib lambist peale tulla. ausalt öeldes mötlen ma kojusöitmisele iga päev, selles möttes, et ma ootan seda natukene. aga samas tean ma, et ma hakkan ka siit koolist mönest inimesest puudust tundma, kui me köik laiali läheme. aga enne kojuminemist ootan ma kohtumist morteni, kadride ja sandriga. täna olen ma palju maganud ja suurpuhastust teinud enda toas, homme ju tähtis päev, uued öpilased tulevad. hästi, vahvat laupäevöhtut!

kopenhaageni seiklused

2006-10-16T11:59:00.000-07:00

pikk vahe on kirjutamisele vahele jäänud ja nii palju on rääkida :) eelmine kolmapäev käisime me taani keele ja kultuuri rühmaga kopenhaagenis, kunstimuuseumis, Marmorkirikut vaatamas ja christianias. kunstimuuseumis vaatasime väljapanekut taani disainmööblitest . Marmorkirikut pean ma kiitma, see oli töesti ilus, ümmarguse kupli- ja hästi körge laega. christiania oli üllatavalt teistsugune ülejäänud linnast. majad graffiteid täis ja köik selline suht räpane. purjus mehed ja naised kakerdasid ringi. narkootikumidega kauplemine, seda mina aga ei näinud. peale seda söime me rämpstoitu ja jalutasime natukene linnapeal, leidsime veel ühe kunstikoha, kuhu kolmapäeval oli vaba sissepääs. sain seal proovida ka istuda kuulsa arne jakobseni toolis nimega seven. terve radissoni hotell kopenhaageni pearaudteejaama läheduses pidi tema kujundatud olema.

neljapäeval oli öhtul jälle kopenhaagenisse minek, teatrisse, etenduse nimi oli gynt. ja selles osales ainult üks näitleja, ülejäänud, kes etenduses mängisid olid taani koomikud. hästi naljakas tükk oli, köigest ma aru ei saanud, aga see osa, millest ma sain aru, ajas ikka naerma. selline räpplugudega etendus oli, noortele möeldud, ma arvan. selline ehtne taanlaste tehtud asi. tol öhtul oli mul hästi hea olemine, taanis olemine hakkas jälle mulle rohkem meeldima. a, teatris oli mul käe peal mu uus, endavalmistatud käevöru, mille tegemise ma samal päeval löpetasin. ja paljud kiitsid seda, et nii ilus. ja julia arvas, et see näeb välja nagu disainerikäevöru ja kui ma birnale ütlesin alguses niisama naljapärast, et see on taani disain, pärast aga tunnistasin üles, et see mu omavalmistatud, ütles ta, et see vöiks vabalt olla disainerikäevöru. öpetaja mads oli seal körval ja kommenteeris siis, et ma tegin selle käevöru international politik asemel :) et ma andsin temaga alla. millegipärast mulle see international politik öpetaja mads hästi meeldib, tore öpetaja on (meil on öpetajateks kaks madsi), aga kuna ma suurt tema tundides sügisel aru ei saanud, siis valisin ma hoopis ehetetegemise tunni.

reede öhtul oli kopenhaagenus kulturnat (kultuuriöö) ja ieval ja erikal oli möte sinna minna, minu ja birna kutsusid nad ka kaasa. meie seltsis olid veel kolm ameeriklast, üks nendest polnud meie koolist, aga danny ja corbin (ma arvan, et see on nii, kuidas seda kirjutada) elavad meie koolis. alguses olin mina suht kindlal arvamusel, et parem oleks viimase rongiga öhtul tagasi tulla. esimene peatus oli meil loomaaed, hoopis teistmoodi oli öösel pimedas loomaaias olla. aga masendavalt möjus elevantide nägemine, nad olid ühes hoones koos sigadega. ja selline tunne oli, nagu nad oleksid vangis, elevandid ma mötlen. hästi väike ruum oli neil ja nad olid trellide taga. enamasti olid nad üksinda kongis, ainult üks perekond oli kolmekesi koos. ma tundsin suurt kurbust südames, kui ma vaatasin neid elevante, üks seisis näoga inimeste poole, pea kohe trellide juures ja näris puutükki, kurvad silmad inimeste poole. nii öudne. peale elevantide vaatamist käisime natukene veel ringi, nägin isegi oma lemmiku, jääkaru ära. kuigi teda polnud hästi näha, kuna ta magas ja pime oli ka. peale loomaaeda läksime ühele peole korraks, seal oli aga jube palav niisama seista ja seal me kuigi kaua polnud. muusika polnud minu maitse, aga see oli täitsa huvitav koht. peale seda juhatasid ühed taanlased meid teisele peole, mis polnud kutuuriürituste kavas. ise tulid ka nood taanlased peole. kui eelmise koha muusika polnud minu maitse, siis oli see seda veel vähem seal. aga see oli lihtsalt liiga uus ja huvitav, et sealt kohe ära tulla. erika, ieva ja danny läksid varsti koju. mina, birna ja corbin jäime peole, corbinile ja birnale hästi meeldis see muusika. ma ei ole päris kindel, aga ma arvan, et see oli elektrooniline muusika. ja see ei olnud klubi, kus me olime, rohkem vist sisustamata korterimoodi asi, aga kuna see oli rahvast täis pakitud, ei pannud ma seda sisustust seal üldse seal suurt tähele. tegelikult mulle täitsa meeldis tol peol. natuke sai seal tantsitud, kuigi ma eelistaks diskomuusika järgi rohkem tantsida, käis see muusika kah. ja niisama inimestega sai natukene suhelda. hommikul asusime jälle hillerødi poole teele. rongis jäime me aga köik vist enam-vähem silmapilgselt magama ja, kui ma poleks ehmatades hillerødi peatuses üles ärganud, oleksime vöib-olla veel paar tiiru kopenhaageni vahet söitnud :) corbin rääkis, et temaga oli niimoodi ükskord juhtunud, sest keegi ei äratanud teda vahepeal üles.

laupäevl oli kaheksakümnendate pidu, mis oli suht igav. polnud ka nagu kellegiga suurt suhelda seal ja ma tundsin, et ma pole nii heas vormis, et kaks öhtut järjest pidutseda ja läksin vara magama ära.

täna algas meil teemanädal, mina valisin endale portselanist ehetemeisterdamise tunni. see on päris huvitav ja gittel, tollel naisel, kes meile seda tundi andma tuli, olid möned näited kaasas oma töödest ja need on töesti hästi ilusad. gitte paistab ise ka igati tore olevat. aga kusjuures need tema tehtud ehted on suht kallid, kui poest osta, peaks siin taanis ühe prossi eest välja käima umbes 260 taani krooni. peale löunat saime siis päris portselani kätte, et hakata ehteid valmistama, mis sest, et ma terve ennelöunase aja arvasin, et see oligi portselan, millest ma neid prooviasju voolisin :) aga hästi siis, sau.

heast koolipäevast ja heast teest

2006-10-10T10:25:00.000-07:00

täna röömustasin ma selle üle, et ove tuli löpuks rootsist tagasi, mönda inimest on lihtsalt hea näha :) ma ei ütleks, et me nüüd suured söbrad oleme, aga ta on hästi tore poiss, ma tean, et ma olen seda sama juba maininud oma blogisse :) aga nüüd öhtul ütles ta mulle, et ma räägin liiga vähe, vahepeal ta ikka mures, et ma suurt ei räägi. noh, ütleme nii, et köik inimesed ei peagi ju koguaeg vatrama.

sotsioloogia tunnis arutasime me seksiküsitluse tulemusi, meie rühm koostas selle, mina aga muidugi magasin tolle tunni maha, kui sellega tegeldi ja enamus olid ka meie grupi omad, kes sellele vastasid. tulemused olid suht pönevad, aga seda ei viitsi ma praegu kommenteerida, sellest tuleb artikkel lehte ja siis sealt peaks saama ülevaate pönevamatest faktidest. vöib-olla siis kirjutan ka sellest midagi siia.

peale kooli käisin ma elaga linnas ja ta mainis, et kaks poola tüdrukut tulevad veel siia juurde, tema neid ei tunne. varsti tulevad uued öpilased, seda ma teadsin, aga ma ei teadnud, kust riigist. noh siis on meil koolis kokku kuus poolakat. oh, nad vöiksid siia ühe eestlase ka juurde saata :) ok, tegelikult on huvitav vahepeal olla oma rahvusest ainuke ja pealegi saan ma ju eestlastega koos olla, kui tagasi olen. linnas sain ma end peaaegu ka raamatu järjekorda panna, aga minu tervisekindlustuskaardist ei piisanud, järgmine kord pean ma passiga sinna minna. aga vähemalt on siin raamatukogus see morfoloogia raamat olemas! ah ja siis käisime me veel ühes armsas poes. ma olen seal tegelikult korra varem käinud, kui ma piraadipeo jaoks asju otsisin, aga see oli nii kiire tiir, et ma ei vaadanud nii tähelepanelikult ringi ja tookord ei leidnud ma sealt midagi. ja, kui ma olin kaks armsat pastakat ja kuivatatud banaanide paki kätte vötnud, nägin ma kassa juures riiulit celestial seasonings teedega! ma olin nii üllatunud, et neil on seda teed siin. see on ausalt maailma parim tee, vöib-olla ka sellepärast, et selle tee joomisega seostan ma oma toredaid suveöhtuid :) seekord vötsin ma prooviks vaarikatee, aga sinna poodi tahan ma kindlasti tagasi minna, seal leidus veel armsaid asju ja head teed hakkan ma nüüd täiega jooma!

täna oli globale køkken (maailmaköök) ja meil oli öhtusöögiks viit erinevat sorti pastarooga. päris head olid, ma arvan, et ma vöin vist löputult süüa hästi valmistatud pastasid. tänast öhtusööki ei saa aga vörreldagi olive garden í pastarestorani einega, aga ameerikas on ju köik suurem ja parem :)

ma hakkan nüüd end ettekannet kuulama sättima, alguses polnud mul plaan sinna minna, aga ma lähen elale seltsi ja seda teen ma heameelega! vahepeal ta lausa üllatab mind, kui heasüdamlik ja abivalmis ta on. eile näiteks oli ta terve päeva veetnud kopenhaagenis vaatamisväärsusi vaatamas ja oli köndinud päev otsa ja siis tuli ta mulle öhtul köögitoimkonda appi, kuna ma olin mures, et äkki olen ma ainuke seal. heh, sellisel juhul oleks inimesed arvatavasti ilma öhtusöögita jäänud. hiljem tuli ka muid inimesi sinna appi, aga ela oli ka abis. vot, sellised head tüdrukud elavad siis poolas. sau pläu.

2006-10-09T12:46:00.000-07:00

mul pole suurt edenenud blogi kirjutamine, aga ma ikka katsun vahepeal midagi kirja panna, siis on endalgi vahva seda lugeda, kui tagasi kodumaal olen. eelmisest nädalast jäi mainimata kirikuskäik, käisime siin samusel kirikus ja see oli siin hoopis teistsugune, kui nood, mis eestis on. selline madal ja noh raske on kirjeldada niimoodi. ja pastor jutustas meile ja meie saime muidugi küsimusi küsida, mina uurisin, et kas kiriklikuks laulatuseks peab olema ristitud ja siin taanis on niimoodi, et ainult üks inimene abielupaarist peab olema ristitud. neil ongi siin väheke teistsugused süsteemid, kui meil eestis. nagu see lapsele nime panemine, et aega on terve aasta ja, kui selle ajaga nime välja ei mötle, saab tüdruk kuninganna nime ja poisslaps kuninga oma.

reedel käisin ma erika ja ievaga linnas jalutamas. lossi ümbruskond on ideaalne jalutamiseks, paraku hakkas aga vihma sadama. natuke me siis istusime kolmekesi ühe vihmavarju all, nagu kodutud, aga siis tulime ära. tagasiteel arutasime, et kas on aru saada, kui näiteks keegi meist ütleb nej, et kas see on aktsendiga vöi mitte. ieva öppis siis ära, kuidas eesti keeles jaa öelda, meil kölab see ju natukene pikemalt, kui taani keele ja. ja siis öhtusöögil ütles ta mulle terre marko, ma olin meeldivalt üllatunud, et kust ta nii palju eesti keele väljendeid teab. siis aga tuli välja, et neil on leedus üks reklaam, kus neil on terre marko sees. kui ieva seda ütleb, siis kölab see vähemalt kahe rr-iga. jah noh selle öllereklaami sönum on umbes selline, et see ölu paneb sind liikuma nagu eestlase :) nad ju lätis ja leedus naljatavad, et eestlased on aeglased. noh, meil just lätlaste ja leedukate kohta suurt nalju pole, aga meie ühiskonnas tehakse nalju suht palju rootslaste kohta. ja selle peale arvas ieva, et nalju vist tehakse ikka nende kohta, kellel paremini läheb. kadedusest siis. reede öhtul vaatasime me veel filmi big fish ja peale seda oli väikene piljarditiir ja siis läksin ma magama.

laupäeval magasin ma päeva maha, töusin hommikusöögiks üles ja siis magasin jälle öhtusöögini, päris hea oli nii palju magada. ja öhtul vaatasime edasi taani seriaali riget, mulle see hästi meeldib, seal saab nalja ja samas on ka see nii ebareaalne, see sisu. huvitav vaatamine igastahes.

eilset ma enam ei mäleta, mis ma tegin. mitte midagi vist. ja täna jalutasin linnapeal, nii hea ilm oli jalutamiseks! ma olen möelnud, et ma olin ikka alguses vapsee vaimustuses siinolemisest. ma mäletan väga hästi neid kirju, mis ma alguses kirjutasin, et oo, siin taanis højskoles on ikka nii kihvt. ja vahepeal tundub ebareaalne, et kuidas mulle siin alguses rohkem meeldida sai, kui köik oli vööras, kui nüüd, kus ma juba tunnen inimesi siin. ja morteniga olen ma korra kirjutanud, ta ikka arvas, et kindlasti saame kokku köik. aga kas ja millal see juhtub, seda ei tea. kadrit ma vast ikka näeb kui ta oma højskolega kopenhaagenisse puhkusele tuleb.

noh, mis siis ikka, kuulmiseni. ah jaa, ma olen viisakas ja edastan ikka kutse edasi, järgmine nädalavahetus on inviter venner weekend, et siis iga öpilane saab kaks söpra kutsuda. mul on need kohad veel vabad :) olete oodatud kaheksakümnendate peole!

viimaste päevade mötteid

2006-10-05T14:45:00.000-07:00

nüüd olen ma enam-vähem koduigatsusest üle saanud :) aga noh, täna sain oma kallilt isalt kirja, et olen oodatud stella sünnipäevale. see just ei teinud asja kergemaks. nimelt mu kallis väike öeraas saab ju aastaseks kümnendal oktoobril. ja ma igatsen seda väikest konnapoega nii palju! aga üleeile vöi nüüd lähipäevadel oli mul arvatavasti köige masendavam öhtu üldse siin taanis. päeva kohta ei saa masendav öelda, sest siis oli jalkatreening, hästi hea oli vahelduseks end liigutada ja veel värskes öhus! ja vöib öelda, et mul tuli päris hästi välja jalkamängimine too päev, ma ju olen kunagi isegi natukene mänginud seda, aga see oli suht ammu. noh ja siis öhtul istusin dagligsutes oma arvutiga ja rääkisin skype ís ja siis üks taani tüüp hakkas rämedalt eesti keelt järele matkima, mul oli päris nöme tunne. ja siis pärast tulid need mötted, et milleks ma üldse siin olen, et pean siin sellist jama üle elama. ja tekkis kole suur tahtmine ära koju minna. aga rohkem ma sellest hea meelega ei räägiks, muidu hakkan seda endale liialt meelde tuletama. igastahes järgmisel päeval andis ka see meeleolu tunda, iewa ja ela küsisid, et kas minuga on ikka köik korras. ma lihtsalt ütlesin, et on. oleks birna uurinud, siis arvatavasti oleksin ma talle oma mötted ära rääkinud. aga see läks üle selle järgmise päevaga.

kui väga tihti ei kirjuta blogi, siis läheb suht ruttu meelest ära, mis ma siin teinud olen. igastahes täna oli meie suur jalkamäng højskole vastu, mis asub hillerødis, samas linnas, kus meiegi asume. noh vöib nii öelda, et ei olnud midagi sellist, nagu ma ootasin. meie kaotasime ja, kui ma öigesti mäletan, siis jäi seis 7 : 0. kui ma treeningus sain oma mänguoskusega särada, siis tänases mängus tundsin, et mu panus mängu oli suht nullilähedane. möned ikka kiitsid, et hästi mängisin, aga kui ise rahul pole, siis pole midagi teha. noh, kui ma meie vastaseid nägin, olin ma juba ette leppinud kaotusega. nood tüdrukud olid väheke suuremad ja köik olid jalgpallivormis ning tundus, et nad köik tegelevadki jalgpallimängimisega. igastahes seda mängu ma ei nautinud ja sellepärast ma ju jalgpallimängimise oma varases nooruses katki jätsingi, et see ei istunud mulle. niisama vöib veel mängida, aga mitte vöistlustel. jah, ega meie poistel ka suurt paremini läinud, nad kaotasid samuti.

nüüd öhtul oli öllemaitsmine, 20-ne taani krooni eest sai viit erinevat öllesorti maitsta. noh, ma ütleks, et jörgi koduölu on kindlalt üle nendest, mis me täna maitsesime :) :) ja siis üks asi, millest ma aru ei saanud oli, et igat öllet anti umbes pool veiniklaasitäit ja, kui see joodud oli, siis jöid köik minu lauas olijad vett peale. ma ei saa aru, miks selle ölle vahele veel vett vaja larpida on. aga noh, köigest ei peagi vist aru saama.

mis siis ikka, saigi vist köik nüüd kirja, lisan ka pildi meie suurepärasest jalkameeskonnast!

head ööd!

natukene nädalavahetusest

2006-10-02T14:15:00.000-07:00

reede oli hästi vaikne ja rahulik, olin sellises tujus, et ei viitsi suurt suhelda, et läheks parem vara magama, kuna väsimus oli peal. siiski sundisin end minema teiste inimeste juurde, et natukene suhelda. selline tunne on, et tavaliselt pean see ikka mina olema, kes juurde läheb ja rääkima hakkab, aga vöib-olla mulle see ainult tundub nii. niisiis, reede öhtu oli taanlastel väike pidu, selline tüüpiline taani pidu, öllejoomine ja vestlemine. sinna istusin ma korraks maha ja edasi läksin hiina filmi vaatama, tegelikult ei olnud mul filmivaatamise tuju, aga ma ei viitsinud ka lambist liiga vara magama minna. niisiis kannatasin filmi ära, nimi enam ei meenu, aga mina midagi sisust aru ei saanud. teised said natukene naerda minu üle, kui ma löpuks ütlesin, et ma ei saanud üldse aru, mis seal filmis toimus. no selline hiina stiilis vöitluskunste täis film oli. ah, mis seal ikka. edasi läksime me vöimlasse, jah vöimlasse, nii veider, kui ka see ei köla reede öhtu kohta. ja siis ma tuletasin meelde korvpallimängu 33 ja ma rääkisin kiiresti reeglid üle ka leedu tüdrukutele ja poola tüdrukule, mille peale neile ka meenus, et nad teavad seda mängu. sellega me siis oma öhtu sisustasime. tegelikult pole minu stiil niimoodi enda aega sisustada, aga see tundus äärmiselt højskolelik. ja, mis köige tähtsam, mul oli löbus. ma ei tea, mis ma teeksin, kui siin koolis poleks poola tüdrukuid, islandi tüdrukut ega leedukaid. samas ma ei tunne, et ma kuuluksin sinna poola tüdrukute kampa. üks taani tüdruk dorte ja poola tüdrukud on jube head söbrad omavahel. mina pole aga suurt suhelnud dortega. laupäeval ta uuris minult, et kuidas mulle siin üldse meeldib. sellele küsimusele on tegelikult natukene raske vastata. aga ma ütlesin, et meeldib, aga vahel on raske, kuna ma tunnen, et mul pole sellist söpra siin, kes oleks alati minu körval. selle peale ütles ta, et ta möistab mind väga hästi ja, et ma olen teretulnud nende kampa. noh, armas temast, et ta mulle niimoodi ütles. ma arvan, et suurt rohkem reede öhtust pole rääkida.

laupäeval vaatasin ma leedu tüdrukute erika ja ieva (ma arvan, et tema nimi kirjutatakse niimoodi) ja poola tüdruku elaga taani seriaali riget. väga hea asi! mina nägin teist ja kolmandat osa. ja minu lemmiktegelane seal on rootsi arst. siin on mul üldse millegipärast tekkinud natukene huvi jälle rootsi keele vastu. taani keel on ikkagi lemmik vöörkeeltest, aga lihtsalt olen ma möelnud, et ma öpiks heameelega uuesti rootsi keelt, et seda natukene meelde tuletada. laupäev oli muidu selline niisama uimane olemine. peale teleka vaatamist olin ma abiks köögitoimkonnas. ja peale öhtusööki jalutasin tiiru bensiinijaama. ma olin ausalt öeldes valmis, et laupäeva öhtul toimub mingine peomoodi asi, kuna reede öhtu oli minu jaoks hästi rahulik. aga laupäeval oli majapeal suurem vaikus. me istusime niisama dagligstues ehk ajalehelugemisetoas ja ajasime natukene juttu. laupäeval läksin ma ka suht varakult magama, kuna lihtsalt ei toimunud midagi.

pühapäev algas sellega, et ma magasin sisse hommikusöögi, millest oli mul tuline kahju, kuna hommikusöögid nädalavahetuseti on mu lemmikud, kuna siis on värsked kuklid, peanutbutter ja šokolaadiplaadid, mida sinna peale panna ja muidugi pannkoogid ja veel hästi palju head süüa. aga noh karta oli, et ma sellepärast selle maha magasin, kuna ma unes nägin, et ma olin koduses pärnus:) oh ja siis ma tormasin arvutituppa, et oma hommikusöögist ilmajäämise muret elale kurta ja ta lubas minuga hiljem kööki kaasa tulla, et süüa otsida. ja oma tuhinas unustasin ma, et tal oli pühapäeval sünnipäev. ma olin natukene aega juba arvuti taga istunud, kui mulle plahvatas, et tal on sünnipäev. see tuli mul selle peale meelde, et teine poola tüdruk kutsus teda kuhugile, poola keeles ja ma ei saanud aru, mida ta ütles, aga noh see tuletas mulle ela sünnipäeva meelde. mul oli häbi, aga ma soovisin talle önne kohe, kui mulle see meenus. ela on äärmiselt armas poola tüdruk ja tema on üldse esimene öpilastest, kes minuga esimesel päeval ma pakun, et isegi esimesena rääkis. jah, seda ma mäletan väga hästi. üldse oli mul elast südamest kahju, et ta pidi oma sünnipäeval siin taanis olema, nimelt täitus tal 21-ne eluaasta. ma arvan, et poola tüdrukud korraldasid talle mingise istumise ja mina ei ole uurinud, kuidas ta end tundis eile, aga ma arvan, et tal oli koduigatsus. eile öhtul oli meil hirmus äike, ma ei tea, miks ma äikest kardan, aga nii see on. ma olin enda toas, kui see algas ja ma olin jooksuga all, aga minu üllatuseks ei näinud ma esimesel silmapilgul inimesi all. noh ütleme nii, et öudne on äikese ajal üksinda olla. siis aga tuli ieva mulle seltsi ja me veetsime toreda öhtu lauamängu mängides ja niisama vesteldes. leedu tüdrukud on ikka paar korda mulle tartut kiitnud, et ikka nii hea, et meil eestis selline ehtne ülikoolilinn on. ja muidugi on, tartu on mulle väga tähtis koht! öhtul magama minnes oli veel paar korda välgusähvatusi, mis panid mul südame kiiremini pöksuma, aga siis jäi see järele ja ma sain ilusasti magama jääda :)

täna on olnud enam-vähem tavaline koolipäev. taani keele ja kultuuri tund oli meil täna madsiga ja me rääkisime religioonist taanis! see oli huvitav! ja üldse oli see tund natukene teistmoodi natukene rohkem arutamist. hiljem jagasime me köik oma jöuludepidamise kombeid ja mina sain siis uhkelt rääkida, et eestlased olid esimesed maailmas, kes jöulukuuse üles panid, et meilt see traditsioon alguse saigi. ja tunni tegid ka löbusamaks lars ove naljad. aga neid ma ei saa siia kirja panna, sest siis poleks nad arvatavasti enam naljakad. ehetetegemise tunnis tegin ma elale körvaröngad, mul on endal ka sellised. tegelikult lasin ma tal kahe variandi vahel valida, et milliseid ta tahab. ja ta oli ikka no kas just liigutatud, aga väga tänulik körvaröngaste eest. mainis mitu korda mulle, et ta ostab need minult ära, aga need pole kallid, kuna sinna ei kulunud palju höbedat ja pealegi on imehea tunne kellelegi niisama midagi vahest anda. ja tänasest päevast ei saa ma mainimata head vestlust kalli kursaöe merlega! jube hea oli eesti keelt rääkida jah kallid eestlased, mu sugulased, söbrad ja tuttavad, olge nii head ja muretsege endale skype, see aitab palju, kui saab vahelduseks emakeelt rääkida!

aga nüüd peaksin ma enda magama sättima, head ööd, kram til jer alle (kallistused)

oh seda koduigatsust

2006-09-29T09:43:00.000-07:00

paljud söidavad koju ja see paneb paratamatult sellele mötlema, koduigatsusele nimelt. peab lihtsalt vastu pidama siin. ohohoo, mis mul siis kirja on panna. üks päev tegi üks ameerika tüdruk intervjuusid, ta uuris nimelt, kuidas taanlased suhtuvad immigrantidesse. ja siis ta küsis, et kas ta vöib mind küsitleda, ma ütlesin, et ma pole taanlane, kuigi ta teadis seda. ja ma olin kohe alguses skeptiline natukene selle intervjuu suhtes, et misasja, kas mina olen siis potentsiaalne immigrant vöi. aga hoopis teda huvitas, et kuidas mulle tundub, et kas mind koheldakse teistmoodi, kui taanlasi, kuna ma seda keelt perfektselt ei räägi. no, kui ma järele mötlesin, jöudsin arvamusele, et natukene on see ikka takistuseks suhtlemisel, aga üldiselt arvan ma, et kui ma räägiks paremini taani keelt, siis suhtleks ma ikka samade inimestega siin. ja siis mainisin, et ma olen kuulnud, et taanis on köige raskem seis immigrantidega euroopas ja ma rääkisin mortenilt kuuldud loo, kuidas üks immigrandist arst läks ameerikasse, kuna teda siin taani ühiskonnas vastu ei vöetud ja ameerikas on ta tuntud, kui taani arst. minule tundub see kurb lugu, et kuidas siis nii, et tublit ja töökat inimest ühiskonda vastu ei vöeta. aga too ameerika tüdruk mainis korduvalt, et oi, kui naljakas lugu. ja siis üks küsimus mulle oli umbes selline, et miks ma taani keelt öpin, et kas sellepärast, et taani elama tulla. selle peale tundsin ma end natukene solvatuna. vöttiski ta siis mind, kui vöimalikku immigranti taanis? ja ma ütlesin ausalt, et ei, ma ei öpi taani keelt sellepärast, et taani kolida ja taanist endale mees vötta, nagu kevadel ülikoolis naljatatud sai. aga samas ütlesin ka, et ma ei öpiks arvatavasti taani keelt, kui taani mingine lambimaa oleks, vabandust mu väljendi eest, aga ma mötlesin, et kui taani oleks selline riik, kes ei saaks omadega hästi hakkama. vot siis selline oli too intervjuu. aga veidikene hiljem istusime me veel ringis ja siis oli erinevate rahvuste kommenteerimine, et taanlased on sellised ja sellised ja see rahvus on selline ja mulle on jäänud mulje, et neil on väljakujunenud arvamus rahvustest mingite lambinäidete pöhjal. ja näiteks ütles lars ove eile, et temale ameeriklased ei meeldi, peale ühe poisi, kellega ta üks öhtu koos korvpalli mängis. ja, kui ma pöhjendust pärisin, vastas ta, et nende poliitika pärast. ma ei tea, ma ei oska midagi selle peale öelda, minuarust ei saa päris selle pöhjal otsustada. minule ka ameerika riigisüsteem meelepärane pole, aga inimesed tunduvad seal väga südamlikud olevat. tegelikult usun ma, et selliseid inimesi on eestis ka rohkesti.

eile käisime teatris etendust vaatamas george w bushi noorusaastatest. uksest sisse astudes, ei saanud ma üldse aru, kus ma olen. nimelt paistis see ainult kohviku moodi koht olevat, ma ei näinud kusagil teatrisaali ega garderoobi. inimesed istusid laudade taga ja jöid oma jooke. etendus algas kell 8 ja saali lastigi inimesed alles kell 8. teatrisaali vördleks ma teater endla küüniga. saalil polnud viga, aga mul polnud sellist teatrisolemise tunnet. eestis on meil kuidagi rohkem fänsi see teatriskäimine, inimesed on pidulikult riides ja noh, selline teistmoodi öhkkond on. eile ei paistnud aga mulle suurt keegi silma, kes oleks pidulikumalt riides. ma ise muidugi nägin natukene viisakam välja :) ja siis enne saali sisselaskmist kölistas baaridaam terariistaga vastu klaasi ja ütles inimestele, et nad telefonid välja lülitaks ja ütles, kui kaua vaatuste vahepeal paus kestab ja, kui ma öigesti aru sain, siis reklaamis ta ka tulevaid etendusi ja ütles, et peale teatrietendust on köik teretulnud seal kohvikus edasi istuma ja dringitama. noh etendus oli selline ütleme nii, et midagi hoopis teistmoodi, kui ma varem näinud olen. selline jube mahategev. noh kohati ka naljakas. täna hommikukogunemisel rääkis öpetaja mads meile, kuidas tegelikult asjad on. tuli välja, et bush polegi alkohoolik olnud, nagu seda igaltpoolt kuulda saab. aga muidugi on tal olnud probleeme alkoholiga. ja siis ühes könes on ta öelnud umbes, et talle meeldiks, kui kalad ja inimesed saaksid texases koos eksisteerida. seal näidendis oli aga, et tema jaoks on texases kalad ja inimesed samad. mulle ei meeldi bush ega midagi, aga hea oli kuulda töeseid asju tema kohta.

ja seda pean ma ka mainima, et eile söin ma arvatavasti köige mittemaitsavamat öhtusööki üldse, sushit nimelt. ja polnudki midagi teha, kuna see ega supp, mida nad pakkusid ei maitsenud mulle (ma ei ole tegelikult valiv toidu suhtes), siis pidin ma tühja köhuga teatrisse minema. üldse on mul isu korraliku eesti söögi järele. enamasti on löunasöögid ülimaitsvad, aga öhtusöögiks on meil tavaliselt iga öhtu sarnane söök. hästi suur valik salateid ja külmi pastasid jne, alguses olin ma vaimustuses sellest, aga nüüd olen ma seda juba kuu aega söönud. üldse on siis nagu koguaeg köht tühi, hea et ma endale eile üldse püksid jalga sain :) tegelikult pole see naljakas, vaid hoopis hirmutav.

hehee, birnaga saab ikka vahel kövasti nalja. täna peale löunasööki küsis mads, et kes oleksid öhtul vabatahtlikult køkkentjenestes ehk köögitoimkonnas. paar kätt siis töusis, aga umbes nelja oli vaja. löpuks töstis birna ka käe ja ma mötlesin, et birna plaanis ju ise peale kooli odensesse söita, et kuidas nüüd tema siis tahab köögis abiks olla. aga siis tuli välja, et tema sai aru sellest nii, et who wants a lift to copenhagen. mind paneb see siiani muigama, kui ma sellele mötlen :) :)

mis siis ikka, head nädalavahetust teile!

amerikansk mad og fest

2006-09-27T07:49:00.000-07:00

eile oli spontaanne pidu. enne öhtusööki olin ma teki all ja peaaegu magasin, aga öhtusöögile minnes pisteti mulle öllepudel näppu (no tegelt vötsin ma ise selle) ja ameeriklased olid hoos burgerite grillimisega. see oli töesti ehtne ameerika toit, burgerid. minu lemmikud olid aga chocolate chip küpsised, mida ma nii suure hooga söin, et pärast köht lausa valutas. ja ölled olid ka ameeriklaste poolt. nad olid kusagilt saanud 2000 DKK ja selle eesti ölut ostnud. aga meil ju suur kool ka. öhtupoole seadsid nad lökke üles ja igati mönus oli lökke ääres vestelda. meenutas rohkem suveöhtut, kuna ilm oli päris soe.

täna käisime me kohalikus ajalehes ja nüüd vist saame me isegi sinna ühe artikli kirjutada, et kuidas see linn meile, kui välismaalastele paistab. hommikul taani keele tunnis, kirjutasime viis küsimust, mida siis sellele ajalehe bossule esitada, aga selleks ajaks, kui küsimusteni jöudsime, ei olnud neid palju, kes midagi küsida soovisid. ongi vist köik praegu. tervisi!

ülejäänud reisist

2006-09-25T10:57:00.000-07:00

täna olen ma kövasti kumakese lasteristsönu lahendanud, mis ma oma vennalt eile sain. ja kasekesi pole ma raatsinud ära süüa, sest need on lihtsalt nii head. no siin on ka häid maiustusi, aga eesti kommid on ikka üle köige, hehee, ma hakkan juba patrioodiks muutuma.

prahas veetsime me peaaegu kolm päeva. esimesel päeval oli meil linnas tuur, linn on nii ilus, üks ilus maja teise maja otsa. ja siis nägime me taani printsessi prahas! me oleme frederiksborg,i lossi käinud vaatamas siin taanis, aga siis polnud neid kodus, aga vöta näpust, meie nägime teda hoopis tšehhis. minu jaoks on liigutav näha selliseid tähtsaid inimesi. peale tuuri oli meil vaba aeg, mille veetsime linna peal kömpides ja kuna me hotelli tagasi ei jöudnud, läksime otse teatrisse. ma ei oska öelda, kuidas seda eesti keelde panna, aga inglise keeles on see black light theatre. seal on enamasti tantsimine, selline niisama vaatamine, ei pidanud loosse süvenema, ega midagi. ja, kui vahepeal hakkas igavaks kiskuma, siis tömbasid nad tähelepanu pönevate nippidega. näiteks, kui oli vihmalugu, siis sadas meile saalis ka vett kaela natukene. ja siis vahepeal olid saalis mingid suured pallid, millega sai mängida. rahvas läks sellest pallimängust liigagi pöördesse, köik ootasid, et pall nendeni jöuaks. ja siis olid suured ämblikuinimesed, kes tulid ka rahva sekka, et hirmutada. aga minust läks ämblik mööda, mille üle mul hea meel oli.

esimese päeva öhtul istusime me baaris ja rüüpasime natukene tšehhi ölut ja mina läksin suht vara tagasi hotelli, magama.

järgmisel päeval oli meil linnapeal jälle tuur koos giidiga, mitte samades kohtades muidugi, aga me nägime jälle taani printsessi! birna püüdis isegi ära arvata, mis kingad tal jalas olid, aga mina nii kaugelt ära ei tunneks, et kas on chanel,i kingad vöi mitte. peale tuuri läksime birnaga kollasele turule, kus birna päris kövasti petta sai oma fake louis vuitton kotiga. mulle lihtsalt ei paistnud see völts kaup ahvatlev. öhtul pidime me köik koos minema suurde öllejoomise kohta, kus pidi saama isegi tšehhi koduölut maitsta saama, aga nii uskumatu, kui see ka ei tundu, olime meie birnaga arvatavasti ainukesed, kes sinna ei jöudnud. pöhjus lihtne, me lihtsalt jäime hiljaks umbes kakskümmend minutit kokkusaamispaigale, kuna me ei saanud endid varem valmis. ja teiste telefoninumbreid meil ka polnud kaasas. mul on tegelikult natukene kahju, et meil see nägemata jäi. aga me veetsime päris vahva öhtu omapead, erinevates kohtades prahas.

peale teist ööd, oli meil veel päev linnapeal ja siis kojusöit. viimasel päeval viidi meid köiki kollasele turule, kuna me birnaga seal juba olime käinud, siis veetsime päeva kesklinna kandis. söime löunat väheke korralikumas kohas, mitte mc donaldsis nagu eelmistel päevadel ja jöime head kohvi ja jalutasime ringi. see vast ongi lühikokkuvöte meie reisist!

tilbage i danmark

2006-09-24T11:04:00.000-07:00

täna hommikupoolikul jöudime tšehhist tagasi, päeva magasin ma maha ja nüüd katsun ma natukene kirjutada reisist, kuna ma tahan natukene pikemalt kirjutada, siis ma arvatavasti seda täna valmis ei saa.

eelmisel pühapäeval asusime me teele, öö veetsime bussis, mis polnud just köige mugavam ja hommikul, kui olime tšehhimaal, oli kohe muuseumisse minek. ma mötlesin, et mismöttes, enne hotelli minekut veetakse meid kuhugile muuseumisse, aga nüüd leian, et see oli hea, et ma nii väsinud olin, kui seal käisin, muidu oleksin ma lihtsalt liiga emotsionaalseks muutunud. see oli nimelt teise maailmasöjaaegne juudi geto, kus me käisime. üks asi on selle kohta ajalooraamatust lugeda, aga hoopis midagi muud on seda oma silmaga näha. mul jooksevad siiani judinad üle selja, kui mötlen sellele, mis seal oli. mis me seal siis nägime. esimene pilt oli surnuaed, mis nägi hoolitsetud välja, lilled ja hästi suur rist keset platsi, aga kurvaks tegi see, et haudadel olid ainult numbrid, see oli vist sellepärast, et nad tapsid neid niipalju, söja löpul. inglise keelne giid näitas meile vangikonge ja rääkis nende elamistingimustest, siis läksime läbi maaalusest tunnelist, mis viis hukkamispaigale. giid ütles, et neil ta ei soovita sealt minna, kes kardavad kitsaid ruume, aga ta ei maininud, et see nii pikk on. mul hakkas halb, kui mötlesin, et nii kaugel on tunneli algus ja löppu polnud ka kusagil näha, ainult kurvid ja siis uus hämarusse viiv käik. ja tuuri löpus näidati meile vangilaagrist tehtud propagandafilmi, kus vangid mängisid jalgpalli ja köik paistsid seal röömsad olevat. see film oli tehtud, et varjata tegelikku eluolu. siiski oli sinna lindile loetud ka faktid, et kui palju inimesi sealt edasi teele saadeti ja kui palju kohale jöudsid uude vangilaagrisse, enamus arve oli, et 1000 saadeti edasi ja umbes kolm pidasid vastu teekonnal. ja siis oli seal veel muuseum, kus oli fotod ja postkaardid, nende vaatamine oli isegi veel julmem.

edasi läksime me hotelli, et seal löunat süüa ja siis teha ümbruskonnas jalutuskäik. öhtul läksin ma vara magama.

järgmisel päeval oli meil plaanis climbing ja high rope. minu grupp läks ronima enne. see oli selline ehtne ronimine mööda kaljuseina nagu nad filmides teevad. ma ei tea, miks aga mul köik jalad ja käed värisesid, kui ma ronima hakkasin, mis sest et julgestusnöör küljes oli. ja päris tippu ma ei jöudnuki. ma otsustasin enne alla tulla, aga ega neid palju olnudki, kes tippu jöudsid. kolm erinevat raskusastet oli ja mina valisin loomulikult köige kergema. alla tulemine oli palju kihvtim, selg ees, astud allapoole. järgmine asi oli rapelling, mida ma proovisin, see oli selline, et köigepealt ronid mäe otsa ja siis tuled teise külje pealt alla, aga seekord sai ise seda nööri hoida, et ennast allapoole lasta. ja see oli tegelikult palju hirmutavam, aga seeeest palju rohkem fun (vabandust mu inglise keelsete sönade eest). öudaks tegi see algus, üle kaljuääre astumine, selg ees. ja teine asi oli möte, et äkki ei jöua ma ennast nööriga kinni hoida. aga owe oli mul moraalseks toeks ja lubas, et ma saan hakkama. kuigi teine julgestusnöör oli ka küljes, oli ikkagi öudne. aga peale paari esimest sammu, oli see väga kihvt asi!

järgmine asi oli high rope, sellest ei viitsi ma palju kirjutada, kuna ma seal suurt millestki osa ei vötnud. ainult harjutasin maapeal natukene seda. peale ronimist olin ma nii väsinud ja pealegi tundus see liiga keeruline asi olevat. kusagil körgel öhus nööri peal köndida, no thanks. hmm, mis siis veel.

järgmine päev oli meil river rafting, see oli minu jaoks jama, kuna ma olen päris asja teinud ja see polnud öige rafting, mida me seal tšehhis tegime, kuna too jögi oli lihtsalt liiga sile ja rahulik. aga mountainbike meeldis mulle päris. me söitsime 18 kilomeetrit, esimene pool enamasti ülesmäge ja tagasi siis enamasti allamäge. aga see jalgrattasöit vöttis ikka töesti läbi. ma ei oleks ette ka kujutanud, et see nii raske on, no ju ma olen natukene vormist ka väljas. mina valisin kergema grupi, aga ma vöin ausalt öelda, et seal grupis olin ma parim. meie grupi juht ütles isegi mulle, et wow, you are fast! :) no nörgamte grupis köige tugevam, ei köla just väga uhkelt, aga ma olin rahul. hiljem peale jalgrattasöitu oli meil väikene jalutuskäik metsas. loodus on neil jube ilus seal!

järgmine päev oli meil asjade pakkimine ja edasi prahasse söit, aga sellest kirjutan ma millalgil hiljem. kuna homme on koolipäev, siis peaksin ma end varsti magama sättima. olge tublid!

mis svensk kompis owe

2006-09-17T03:46:00.000-07:00

ma olen nii väsinud eilsest peost ja ei tea üldse, kuidas ma viitsin praegu arvuti taga istuda. alguses plaanisin peale hommikusööki tagasi magama minna, aga siis sain teada, et meil tuleb tänane öö bussis veeta ja siis ma mötlesin, et hoian oma une siis söiduajaks, et siis on hea bussis magama jääda. ja peale ööd bussis on meil check in ööbimiskohas ja siis on kohe mägedesse jalutama minek. oo, mäed, ma armastan mägesid! ja mul on ääretult hea meel, et me sellisesse kohta reisime, kus mäed on!

eilne piraadipidu oli hästi vahva üritus, algus oli natukene igavavöitu, selline niisama istumine ja söömine, aga peale seda, kui meie koridor ehk nordisk gang piraadilaulu vöistluse vöitis, tuli mul rohkem peotuju sisse :) ja üllatavalt paljud kiitsid mu luukerepeaga kummist vööd.

peale sööki oli meil gruppidesse jagatuna aareteotsimise mäng. meie grupp seda ei vöitnud, aga sealgi sai päris palju nalja. siinsed koolipeod on väga hästi korraldatud.

ja alati on hea avastada uusi toredaid inimesi, kellega varem suhtlema pole juhtunud. eilse öhtu veetsin ma rootsi poisi owe seltsis (ma arvan, et see on tema hüüdnimi). ma olen varem tähele pannud, et ta paistab siin köigile meeldivat ja nüüd veendusin ma selles ise ka eile öhtul, et ta on hästi tore poiss. aga, kuna pidu hakkas juba öhtul vara peale, siis väsisin ja keskööks juba nii ära, et kaua enam ei jaksanudki üleval olla.

mul on hea meel, et sellest rutiinist natukene eemale saab. siin on päevad jube hästi planeeritud, aga kuidagi ikkagi tuleb rutiin sisse. igal teisipäeval ja neljapäeval on rengøring ehk koristamine ja koolipäevad näevad ka enamasti ühesugused välja. head nädalat teile ja ma kirjutan jälle, kui kaugelt tšehhimaalt tagasi olen!

smykkeværksted

2006-09-15T07:38:00.000-07:00

täna sain ma oma esimeste omatehtud körvaröngastega ühelepoole. need on nii ilusad höbedast körvaröngad, uskumatu, et need minu tehtud on :) algul polnud ma sinna tundi minemisest nii vaimustatud, aga hea tunne on, kui midagi valmis saad. pealegi paistab sinna tundi iga korraga öpilasi juurde tulevat.

eile oli torsdagscafe ja üks taani poiss käis meile kitarri mängimas ja laulmas. päris mönus selline softrock oli, aga köigil oli jutuajamine nii tähtis, et sellest lärmist oli raske üldse muusikat eraldada. aga muidu oli hea küünlavalgel istuda ja juttu puhuda.

ma ei tea, kuidas kadride ja sandriga on, aga mina tunnen eesti keele rääkimisest suht palju puudust. merle lubas, et see pidi varsti üle minema. ehk läheb jah, muidu hakkan ma varsti iseendaga köva häälega rääkima :)

täna on meil filmiöhtu ja me vaatame tšehhi kohta ühte filmi, hommikukogunemisel näidati selle katkendit ja see tundus selline päris imelik film olevat, aga vöib-olla on ka huvitav, mine sa tea.

homme on piraadipidu, minul on selleks puhuks olemas arvatavasti maailma köige koledam vöö, see on nimelt lateksist ja selle peal on pealuu ning selle saan ma siis oma keskkoha ümber siduda. mingit ehtsat piraadikostüümi ma ei leidnud, aga samas oleks ka natukene mage üldse ilma piraaditeemalise outfitita minna. ja siis pühapäeval tuleb enda kodinad kokku korjata, sest siis on tšehhi minek!!! :) väga kihvt, minuarust. olge siis tublid kallikesed, ma ootan teie kirju (posti teel muidugi).

niisama juttu

2006-09-14T10:24:00.000-07:00

enne mötlesin, et hakkan öhtupoole blogi kirjutama, aga praegu on nagu pea tühi. eile sai jälle üks suurepärane taani film ära vaadatud. täpselt nimi ei meenu, aga film ise oli taani poliitikast. poola tüdrukutel pidi see vist lausa lemmik olema taani filmide hulgast. mul endal mingit väga lemmikut ei ole, sest me oleme ju ülikoolis ainult häid taani filme vaadanud, aga millegipärast vöin öelda, et bænken on arvatavasti parim, mida ma näinud olen.

eile öösel magasin ma vapsee 12 tundi ja peaksin suht välja puhanud olema, aga jube uimane tunne on olnud terve päeva. 12 tundi saab magada koolipäevadel nii, kui minna kell pool kaheksa öhtul pikali, et natukene pikutada kuni öhtuse teejoomiseni, et peavalu üle läheks ja siis päris magama jääda. öösel kella poole nelja paiku ajasin ma isegi korra end üles, et hambad ära pesta ja meik maha vötta ka siis tagasi magama minna :)

ma ei tea, kas ülikoolis ka sotsioloogia nii huvitav on, aga siin højskoles on need tunnid väga huvitavad. täna avastasin, et kui öpetajale lähemale istuda, siis on natukene lihtsam keskenduda.

muidu saime me tänases sotsioloogia tunnis teada, et arvatavasti polegi olemas eluaegset armastust. et kui praegu endale mees vötta, siis saaks temaga koos olla umbes viis aastat. laste sünd pidi olema see, mis armastuse ära tapab. eriti peaks selleks olema lapse number kaks sünd. ja siis üks tüdruk kommenteeris, et siis on elu jooksul viis tükki seda ühte ja ainukest :) ega ma nüüd seda sulatöe pähe vöta, aga ma olen ka kaldunud arvama, suht raske vöib olla leida endale kaaslast terveks eluks.

mis siis veel, ei olegi vist midagi :) :) nii, et aitab siis tänaseks. sau

another day in copenhagen

2006-09-12T04:48:00.000-07:00

hehee, ma juba nii suureks kopenhaageni fänniks saanud, et käin lausa üle päeva seal. tegelikult päris nii pole, aga eile käisin jälle jah. mul jäid ju esimesel korral suurem osa poode nägemata. reisikaaslaseks oli jälle birna, aga seekord kopenhaagenis ei olnud sugugi nii löbus, kui esimene kord, me kammisime peaaegu KÖIK poed läbi, vähemalt nii tundus mulle. ja, kui mul jalad juba nii valusad olid, et vaev oli astuda tegime peatuse mc donaldsis, et süüa jälle rämpstoitu. nüüd aitab ka nendest burgeritest möneks ajaks.

öhtu mönusam osa oli restoranis maha istuda ja tuborgi juua natukene. koju tulime jälle hilise rongiga. kordaläinud päev vöiks öelda selle kohta, aga vahest tunnen ma mönest eesti söbrannast/söbrast suht palju puudust. siin on mul ainult välismaalased käepärast vötta ja tee, mis sa tahad, aga see pole ikkagi päris sama, kui oma rahvusest inimesega koos olla.

täna oli vöimatu vara üles töusta, aga selline tunne on mul igal hommikul kell 7.45, kui pean end üles ajama. koolitundides on mul selline tunne nagu ma oleks oma keskendumisvöime ära kaotanud. lihtsalt ei hakka midagi külge. no midagi ikka hakkab, aga mitte köik. ma püüan jälgida ja siis vajun jälle oma mötetesse.

täna vötsin ma otsuse vastu, et hakkan rohkem taani keelt kasutama, sellepärast ma siin ju olengi! süda valutab nagunii, et ma nii palju inglise keelt kasutan. aga täna olen ma tubli olnud, isegi poola tüdrukutega rääkisin taani keeles.

mis siis ikka, lähen vötan tassi kohvi ja lippan tundi varsti :)

minu esimene blogi

2006-09-10T11:02:00.000-07:00

minu kallite eesti kamraatite eeskujul vötsin minagi kätte oma taani seikluste kirjutamise. minu saabumisest taani on möödunud üle nädala ja heameelega jätaksin ma selle kirjeldamise vahele. muidu läheb kole pikaks :)

aga eilne päev oli hästi vahva, mina ja birna käisime kopenhaagenis ja see oli minu esimene kord kopenhaagenis. siiatulek ei lähe arvesse, kuna siis tulin ma otse lennujaamast hillerødi. jaa, kopenhaageni on kihvt linn. ilusad ehitised, palju inimesi ja palju poode! poodides ei saanud kaua olla, kuna need pandi juba meie üllatuseks viiest kinni. niisiis veetsime me ülejäänud päeva linnapeal niisama jalutades. käisime burger kingis söömas, kus eine oli poole kallim, vörreldes ameerikaga, aga see oli oma hinda väärt! oli töeliselt hea süüa vahelduseks rämpstoitu.

peale sööki jalutasime natukene mööda tänavaid, aga kuna jalad olid juba väsinud, otsustasime maha istuda ja pubis möned ölled vötta. hästi hea vaheldus oli kooli igapäevelule istuda kopenhaageni kesklinnas, rüübata tuborgi ja vestelda birnaga, hästi toreda islandi tüdrukuga. ma pole töesti kohanud varem kedagi, kellega saab rääkida niipalju moest ja riidepoodidest. aga see pole muidugi ainuke asi, millest me räägime :)

jube kahju, oli meil mölemal kopenhaagenist ära tulla, aga kuna meil seal ööbimiskohta poleks olnud, siis ei jäänud meil muud üle. enne rongileminekut mötles birna teha pilti kopenhaagenirongijaama tualeti körval müüdavatest ääretult maitsetutest stringidest ja nende müüjast, aga kuna müüja ei pidanud seda nii suurpäraseks ideeks, jäi see ettevötmine ära.

ronigs olin ma nii väsinud, et uni tikkus mulle vägisi peale. ja olles tagasi koolimajas, oli mu väsimus niipalju kasvanud, et ma läksin peale e-mailide lugemist ja kirjutamist kohe voodisse, et magada täna kella kaheni. see on esimene kord, kui ma sain end töeliselt välja magada. ja kuna tänane päev on olnud selline uimane niisama olemise päev, siis löpetan ma heameelega siinmaal tänaseks. köike head!